Milline on Sinu piirkonna kandidaatide nägemus?

Paljud meie ühenduse liikmetest on noored lapsevanemad, kes tahavad hoida ümbritsevat elukeskkonda puhta ja tervislikuna, et pärandada seda hoidmiseks ja arendamiseks järeltulevale põlvele. Seepärast eelistame kohalikus looduskasutuses säästvaid rakendusi, mis kasutaksid ümbritsevat keskkonda hoidlikult ja käiksid kaasas muutuva maailma arengusuundade ning -trendidega. Uuri, milline on Sinu piirkonna kandidaatide nägemus meie elukeskkonna puhtuse ja jätkusuutlikkuse küsimuses.

Kolmesammuline valija-aabits teadlikule kodanikule

Anna oma kandidaadile teada haljasalade väärtusest ning rohevõrgustiku sidususe hoidmise vajadusest, et tagada enesele ja järeltulevale põlvele puhas ja terve elukeskkonda. Rahvas ütleb JAH! elule: VII RAHVA HÄÄL KODUSEINTE VAHELT POLIITIKASSE!

Kirjuta sümpaatsematele kohalikele kandidaatidele ja uuri, milline on nende nägemus kohaliku keskkonnapoliitika küsimuses

Valdade ja väikeasulate juhi kohale kandideerijatelt tasub uurida, kas omavalitsusüksusel on olemas üldplaneering, mis tagab rohevõrgustiku püsimise ja toimimise. Kui rohealade osakaal ning sidusus pole piisaval määral tagatud, siis on küsimus selles, kas omavalitsusse kandideerijatel on plaanis vastavad üldplaneeringud tulevikus tellida ning neist ka kinni pidada. Samuti tasub uurida, milline on kandidaatide üldine suhtumine kohalikku keskkonda ning selle hoidmise ja kasutamise viisidesse. Võrdluseks võib siinkohal tuua Harku valla juhtumi, kus tänu EMA kiirele reageerimisele ja vallavalitsuse ning kodanike omavahelisele koostööle õnnestus päästa Harku järve äärsed läänemetsad, mis on vajalikud nii kohalike elanike rekreatsioonialana, tuuletõkke ning veestikku kaitsva haljastuspuhvrina. Linnavalitsuse juhtide kohale kandideerijatelt tasub uurida, milline on nende nägemus linna haljasalade ning keskkonnahoiu küsimuses. Maksab välja selgitada, kas linnal on olemas rohealade teemaplaneering ja kas see tagab rohealade piisava osakaalu ning sidususe. Oluline on, et teemaplaneeringust ja kaitsenõuetest ka kinni peetakse. Võrdluseks võib siinkohal tuua Tallinna parkide kaitsmise juhtumi, kus EMA õigeaegselt reageerida jõudis, pärides aru kinnisvaraarenduse tõttu ohtu sattunud Windecki pargi ja Haabersti puukooli-ala kaitse alt välja võtmise põhjuseid ning nende alade varasema kahjustamise kohta kinnisvaraarenduse poolt. Praeguseks on Keskkonnaamet tellinud parkide loodusväärtusi täiendavalt hindavad ekspertiisid ning EMA kavatseb sündmuste edasisel arengul silma peal hoida.

Anna võimalikele kandidaatidele teada, milline on nende nägemus Su koduvalla või -linna arengu küsimuses ning uuri, kas kandidaatide poliitilised vaated ühtivad Sinu nägemusega kodukoha käekäigu ja elu-olu osas.

Kui kõigil Eesti valdadel, väikeasulatel ja linnadel on puhtale ning jätkusuutlikkule tulevikule suunatud keskkonnaprogramm koos toimivate haljasalade teemaplaneeringutega, siis moodustaksid need üheskoos üle kogu Eesti jätkusuutliku rohevõrgustiku. Selle vajalikkusele on viidatud ka Riigikogu poolt 2005. aastal kinnitatud Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“. Toimiv rohevõrgustik hoiab meie metsade elurikkust ning pakub inimestele tervislikku elukeskkonda ja küllaldaselt puhke ning ettevõtlusvõimalusi nii linnas kui maapiirkondades. Inimeste ja kohalike omavalitsusüksuste otsene koostöö täidaks puudujäägi riiklikus rohealade teemaplaneeringus, moodustades omavalitsusüksuste teemaplaneeringutest tervikmosaiigina üle kogu Eesti ulatuva rohevõrgustiku. Selline võrgustik pakuks elu- ja liikumisvõimalusi nii meie looma- kui taimeliikidele, muudaks looduse tänu selle mitmekesisusele (liigirikkuse ja puude kasvuea osas) kliimamuutuste ning teiste väliste mõjutajate (haigused, tormid jms) suhtes vastupidavamaks, võimaldaks kaitsta meie jõgesid ja järvesid tänu neid hoidvate haljastuspuhvrite tõhusamale kaitsele jne.

Vali kandidaat, keda oled oma poliitilisest nägemusest teavitanud ning kellega olete sama meelt.

Rahva poolt valitud kandidaadid peavad ellu viima oma aktiivsete valijate nägemust, et tagada demokraatia reaalne toimimine kogu Eestis.

EMA teavitusprogramm

EMA VALIJA-UURING 2017

Kohalike omavalitsusüksuste poliitilised vaated


Kokkuvõte

Valijapiirkondi puudutavad küsimused esitati kohalike omavalitsuste valimiste eel 14 valijapiirkonna juhtivatele kandidaatidele: Tallinna, Harku, Viimsi, Jõelähtme, Kuusalu, Vormsi, Viljandi, Viljandimaa, Põlvamaa, Tartumaa, Räpina, Narva, Tartu ja Valgamaa omadele. Vastavad piirkonnad valiti välja nii geograafilise kui kultuurilise läbilõike saamiseks, hõlmates nii saari kui rannaalasid, samuti Kesk- ja Lõuna-Eestit, suuremaid tõmbekeskuseid, aga ka perifeersemaid alasid, Eesti-Vene enamusega asulaid jne). Oluliseks kriteeriumiks said ka konkreetsed probleemid, millele kohalikud elanikud EMA tähelepanu on juhtinud.


Kandidaate küsitleti nii asulat/linna puudutavate keskkonnateemade osas kui üldise maailmavaate küsimustes. Küsitletuid oli kõigi suuremate parteide, aga ka kohalike valimisliitude ja lihtsalt üksikkandidaatide hulgas. Küsimustikud saadeti kokku 79 juhtivale valla- või linnavolikogu kandidaadile, kellest vastas 26 kandidaati ehk 32% küsitletud poliitikutest. Valimisliitude ja parteide esindajaid oli vastajate hulgas umbes pooleks, ning valdade kandidaadid olid linnade omadest veidi tublimad vastajad. Suurparteide seast oli kõige hõredamaks vastajaks Isamaa ja Res Publica Liit ühe vastajaga, ülejäänud suurerakondade arvestus oli tasavägine. Hoolimata madalast vastamisaktiivsusest tutvusime IRLi seisukohtadega maakondlike valimisprogrammide kaudu.


Pea kõik vastatud kandidaatidest – nii valimisliitude kui suurparteide seas – esindasid selgelt keskkonnateadlikku ja looduslähedast maailmavaadet. Kandidaadid hindasid looduslähedast elukeskkonda: haljastust peeti enamasti säilitamist väärivaks, loodust aga oluliseks väärtuseks. Enamik kandidaate teadvustas ka inimese tervise ja teda ümbritseva elukeskkonna omavahelist seost. Umbes kümnendik vastanutest oli kursis ka vana metsa olulisusega metsade liigilise struktuuri säilitamisel. Olid ka mõned kandidaadid, kel seljataga isiklik looduskaitsekogemus või heitlus erinevate riiklike ametkonda. Peab siiski märkima, et vana metsa puudutav loodusharidus on nii linnade kui valla-kandidaatide hulgas suhteliselt vähe levinud ning metsade uuendamist peetakse senimaani alati toimivaks abinõuks metsakoosluse taastamisel.

Kõige rohkem vastanud kandidaate oli Tallinna lähedalt Viimsi vallast (5 kandidaati), mis näitab, et viimase aasta jooksul RMK teostatud lageraied, mis kohalikes suurt pahameelt äratasid, ning Heki tee tänaval toimunud linnupesade hävitamine, mis inimesed taas tänavale tõi, on teinud poliitilised kandidaadid rahva kohalolust teadlikumaks ning tõstnud seepärast ka nende kommunikatsiooniaktiivsust. Ka teistes Tallinna lähedastes valdades (Harku, Kuusalu ja Jõelähtme) oli suhteliselt kõrge vastamisaktiivsus.

Kõige üllatavam oli kahtlemata Tallinna madal vastamisaktiivsus, kuna EMA küsimustele ei vastanud peale kahe kandidaadi mitte ükski teine kümnest linnapeakandidaadist. Suurparteide esindajaist ei vastanud pealinnas üldse keegi. Kõige kõrgem vastamisprotsent oli Räpina vallas (75%), ühtki vastust ei tulnud aga Viljandi ja Narva linnast.


Ühes küsimustiku laiali saatmisega on EMA-l plaanis nii küsitlusse kuuluvate kui üle kogu Eesti kandideerivatele linnapea ja vallavanema kandidaatidele kodanikuühenduse poolt välja töötatud Eesti maastiku arendamise kava (EMAK). Ühendus on seisukohal, et hästi planeeritud rohevõrgustikuga üldplaneeringud annaksid kohalikele omavalitsusüksustele võimaluse tasandada lünka riiklikus keskkonnapoliitikas, mis hävitab üha enam meie looduskeskkonna ökoloogilist terviklikkust ning kahjustab aina tuntavamalt meie inimeste elutingimusi.

TEADMISEKS! EMA ei tegutse ühegi partei ega kandidaadi huvides! Meie ainsaks sooviks on anda kaasmaalastele informatsiooni, mis aitab edendada nii demokraatia kui puhta elukeskkonna hoidmise traditsiooni.

Kandidaatide vastamisaktiivsus ja piirkonna kokkuvõtlik iseloomustus:


1) Räpina vald (3/4) 75%

Vastas suurem osa kandidaatidest, kellega ühendust võtsime, ning vastustes võis täheldada soosivat suhtumist vanadesse puudesse ning kriitilist hoiakut RMK tegevuse/riikliku metsanduspoliitika suhtes.


2) Jõelähtme vald (3/5) 60%
Küsimusi esitati nii parteide kui valimisliitude esindajatele, kuid vastasid ainult erakonnad.

Kõik vastanud olid tugevalt keskkonnasõbraliku ning looduskeskse maailmavaatega, leides, et just roheluse pärast Jõelähtmele elama tullaksegi.


3) 4) 5) Viimsi vald (5/10) 50%

Vastasid nii valimisliitude kui suurparteide esindajad. Ära märkimist väärib valimisliitude suur aktiivsus.

Pea kõik kandidaadid olid tugevalt keskkonnasõbraliku arenguvisiooniga, eriti tugevalt võtsid rohealade ning kohaliku looduse kaitseks sõna aga valimisliitude esindajad.


3) 4) 5) Kuusalu vald (3/6) 50%
Vastasid ainult valimisliitude esindajad, kellest kõik esindasid keskkonnasõbralikku maailmavaadet, kaks kandidaati olid aga põhjalikult teadlikud loodusest ning selle toimeprotsessidest.


3) 4) 5) Vormsi vald (1/2) 50%

Vastas valimisliidu Terve Vormsi kandidaat Arkadi Tammik, kes kandideerib volikokku nimelt saare raieprobleemi tõttu.


6) Tartu linn (3/7) 43%

Vastasid veidi vähem kui pooled küsitletud kandidaatidest, kellest kõigi puhul võis täheldada, et nad tahavad arendada Tartu ühistransporti ja seeläbi Tartu autostumist piirata. Samuti delegeerisid nad kõik tselluloositehase kohase otsuse keskkonnamõjude hindamise protsessile. Parkide ja haljasalade suhtes oldi soodsalt meelestatud ning leiti, et neid ei peaks mitte ainult hoidma, vaid ka arendama ja juurde tegema. Lisaks RE ja SDE kandidaatidele vastas ka valimisliidu Tartu Eest esindaja.


7) 8) Harku vald (2/5) 40%

Vastasid valimisliidu Harku Liit ja Keskerakonna kandidaadid.
Mõlema kandidaadi vastused olid roheluse säilitamise ning looduskesksuse poolt, eriti tugev rohevõrgustiku hoidmise visioon oli valimisliidul.


7) 8) Valgamaa (2/5) 40%

Valgamaalt vastas viiele väljasaadetud kirjale kaks kandidaati, Kesk- ja Reformierakonna omad. Mõlemad toetasid mõnevõrra üldsõnaliselt säästlikkust, RE esindaja tõi veel välja, et nende Valgamaa nimekirjas kandideerib muude hulgas kohalik RMK metsaülem Risto Sepp.

9) Tallinn (2/10) 20%
Vastasid valimisliidu Eesti Ellujäämisliikumine ja Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaadid.
Mõlema kandidaadi vastused olid valdavalt praeguse linnavõimu kriitilised, pooldades tugevat haljastuspoliitikat ning rohevõrgustiku hoidmist.


10) 11) Viljandimaa (1/6) 16%

Viljandimaalt vastas EMA küsimustikule, mis saadeti nii erakondade kui valimisliitude esindajatele, vaid IRL-i kandidaat Alar Karu, kes nimetas tselluloositehast Eesti jaoks liiga suureks rajatiseks ning tunnetas ka vajadust Viljandimaa loodust hoida. Ka teistes IRL-i kohalikes valimisprogrammides on näha, et Isamaa ja Res Publica on võtnud otseselt tselluloositehase vastase hoiaku, olles tehase asjus nii Reformierakonna kui Sotsiaaldemokraatide kandidaatidest radikaalsem.

10) 11) Põlvamaa (1/6) 16%

Põlvamaa kandidaatidest oli ainsaks vastajaks Indrek Käo, kes saatis vastuste asemel EKRE Põlvamaa valimisprogrammi.

12) Tartumaa (1/8) 13%

Tartumaa kaheksast esinumbrist vastas meie küsimustele vaid Eesti Ellujäämisliikumise kandidaat Taisto Markus, kes oli tselluloositehase vastu ja inimese ning looduse harmoonilise koostoimimise ja mahearengute poolt.


13) 14) Narva linn (0/6) 0%

Kuuest Narva linna valimisnimekirja esinumbrist ei vastanud ükski EMA kirjale, mistõttu ei saa me ka midagi arvata poliitilistes ringkondades levivatest suundumustest Narva haljastuspoliitika osas.


13) 14) Viljandi linn (0/3) 0%

EMA esitas küsimused järgmistele Viljandi linnapeakandidaatidele: Madis Timpson (RE), Helmut Hallemaa (KE) ja Helmen Kütt (SDE), kelle hulgast ei vastanud mitte ükski.

Kokku: (26/79) 34% Vastasid 1 IRL-i, 1 Eestimaa Roheliste ja 1 EÜVP kandidaat ning EKRE-st, SDE-st ja KE-st vastasid igaühest kolm kandidaati. Valimisliitudest vastas samuti



Tallinn: vastamisaktiivsus 20% (2/10)

EMA esitas küsimused järgmistele linnapeakandidaatidele: Taavi Aas (KE), Rainer Vakra (SDE), Martin Helme (EKRE), Kristen Michal (RE), Jevgeni Kristafovitš (Valimisliit Metroolinn), Züleyxa Izmailova (EER), Vladimir Drozdov (EÜVP), Erik Vest (Valimisliit Vaba Tallinna kodanik), Maria Kaljuste (Valimisliit Meie Tallinn) ja Raivo Orgusaar (valimisliit Eesti Ellujäämisliikumine). Eraldi ära märkimist väärib tõsiasi, et ainsagi võimuerakonna ega suurpartei esindaja EMA küsimustele ei vastanud.


Küsimused Tallinna linnapeakandidaatidele:
1) Milline on teie nägemus pealinna haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist? 3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kas pooldate pigem autoliikluse laiendamist või erinevate piirangute sisseseadmist, mis juhiksid autod linnasüdamest kaugemale?

5) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

6) Milline on teie suhtumine Tallinna rohealade teemaplaneeringusse ja rohevõrgustiku säilitamise ning hoidmise vajadusse? Kas tooksite sarnast rohealade teemaplaneeringut ja linnalooduse uurimistaset eeskujuks ka teistele Eesti linnadele?

8) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Tallinna linnapeana?

9) Millisena tahaksite näha tuleviku-Tallinna? Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Tallinna haljasalade ja linnalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Tallinna linnapea kandidaat Raivo Orgusaar (valimisliit Eesti Ellujäämisliikumine):

Rohkem võiks väärtustada vanu ja enam linnale eluväge andvaid puid ning lõpetada vanade puude juuri lõhkuvad teetööd.“


1) Olen seisukohal, et pealinn peaks olema roheline ja tootma piisavalt nii tervendavat energiat, kui ka hapnikku, et õhk linnas oleks vähem vabaradikaalne ja elamine linnas oleks palju tervislikum. Haljastuse hulka saab liigitada madalhaljastust, kõrghaljastust, mis hõlmab ilupuid ja kõrghaljastust, mis hõlmab viljapuid. Just väga erinevad viljapuud võiksid teedest eemal asuvates parkides asendada ilupuid ja see pakuks rahvale sügiseti võimalust saada linnaparkidest tasuta ning pritsimata mahedaid puuvilju, mis on isegi puhastes linnaparkides kasvades tervislikumad, kui poodides müügilolevad mürkidega ülepritsitud ning enamuses kaugetest maadest toodud puuviljad.


2) Linn on uushaljastuse osas silmnähtavalt pingutamas, soetades üha uusi noorpuid, kuid nagu näha, pole linn eriti huvitatud vanemate ja hapniku tootlikkuse poolest tõhusamate puude säilimisest. Samuti on vanade ja elutervete puude energeetika väga tõhusaks energeetiliseks akuks Inimestele, kes puude energeetilisse lähedusse satuvad ja vanade puude ümbruses elavad. Seepärast on linna suundumus, maha raiuda massiliselt ja kahjuks lausa tänavate kaupa üha enam vanemaid puid, mis sageli on veel täies elujõus, kas silmnähtav teadmatu võhiklikkus või siis teadlik ning kuritahtlik tegevus.


Eriti totakas tegu oli aastate eest Tallinnas kõikide paplite maharaiumine, mida põhjendati allergia tekitamisega. Kahjuks toimiti aga sügavas teadmatusest sellest, et puhas loodus ei tekita mitte kunagi allergiat loodusega kooskõlas elavatele Inimestele. Kui linnaametnikud oleksid olnud teadlikud allergia tekkimise tegelikest tagamaadest, oleks allergilistel Inimestel soovitatud läbi teha põhjalikud puhastuskavad ja pärast allergiat tekitavate parasiitide kehast väljaajamist ja allergiat tekitavate lenduvate ainetega seonduvalt allergiat tekitavate mürkainete kehast väljapuhastamist, kõik allergiad kaovad ning seega poleks pidanudki kõiki vanu ja võimsaid papleid maha raiumagi. Sellega seoses oleks hea linna juhtima lasta isikuid, kes on vabanenud iganenud ja mittetoimivatest "teadmistest".


Küsimus on ka see, kas uued ja vanade maharaiutud puude asemele istutatud puud on soetatud eestimaistest puukoolidest, võimaldades oma rahvusliku majanduse jaluleaitamist ja raha siia Eestisse ringlusesse jätmist või soetati need välismaalt ja lasti seega rahal riigist välja voolata ning süvendati seega veel ka kogu Eestimaa ja ka pealinna rahva vaesumist.


3) Me pooldame linna rohealade säilimist, mis võimaldab elada linnas, mis on loodusele lähemal, kus õhk on puhtam ja seega ka Inimesed rõõmsamad, tervemad ning elujõulisemad. Praegusesse kõrghaljastusega linnakeskusesse võiksidki jääda kavandatavad kõrghooned ja muu Tallinn võiks pigem kujuneda 4-6, või ka kuni 8 korruseliste elamute ja asumite keskseks rohkete haljasaladega linnaks. Mis puutub rohealasid, siis neid peaks linnasüdames kindlasti kaitsma ja ka südalinnaga piirnevatel aladel võimaluse korral juurde looma.


4) Kõige parem lahendus oleks teha üle Kesklinna, neljas suunas viiv ning postidele rajatav kiirtee, mille kaudu saaks väga kiirelt linna ühest otsast teise sõita, linnas endas ummikuid moodustamata. See oleks teiseks ummikuid lahendavaks lahenduses, mehitamata kergõhutrammide kõrval, mida samuti Tallinnasse rajada kavandame. Samasse, postidele rajatud kiirtee kõrvale võiks ehitada ka mitmeid parkimismaju, millest saaks otse mehitamata õhk- või praegusesse maapealsesse trammi astuda ja linnas siis väga mugavalt ning kiirelt trammiga liigeldes oma tegemised ära teha.


5) Meie üheks põhieelistuseks ongi metsade ja kogu looduskeskkonna kaitsmine. Oleme seisukohal, et riik ja omavalitsused võiksid enam ja jõulisemalt sekkuda väliskorporatsioonidelt raha väljakantimise piiramiseks, nendele konkurentsi pakutavatesse äridesse, saamaks palju enam rahalisi vahendeid, et maksta nendele metsaomanikele, kes enda metsa lagedaks ei raiu, vaid võtavad kohustuse säilitada erametsa kooslusi kaitsva ürgmetsana, 70-90 a lõikes tasutavaid metsakorvamistasusid, mis ei sunniks metsaomanikke rahapuudusel metsadesse metsade hukku - harvestereid sisse laskma.


6) Pole Tallinna rohealade teemaplaneeringuga veel tutvunud, kuid usun, et kui see on meie looduslähedast elukeskonda toetav, oleme seda pooldavad ning leiame, et mistahes roheluse kaitsmise küsimuses oleme selle kaitsmise poolel. Kui need hõlmavad elamuehitusi rohehaljastuse säilimisega ja säilitavad suurema osa kasvavatest põlispuudest, oleme sellega päri ja soovitame sellist elamuehitust ka teistele linnadele.


7) Meie peamine huvi on linnakassa olulisel määral rikastamine väliskorporatiivse tulu arvelt, võimaldades sellega alandada linnaelanike elamiskulusid. Väärtustades linnakodanike aega, on Meie eesmärgiks linnas ummikute täielik ärakaotamine ning linnakeskkonna elutervemaks muutmine, parandades olulisel määral ka linnakodanike tervist, vähendades inimeste sõltuvust mittetervendavast tabletimeditsiinist.


8) Tuleviku Tallinn saab olema roheline ja moodne linn, kus linnaosad vahelduvad uudsete elamupiirkondadega ja on samas ka kaitse alla võetud vanad paekivihooned ja mitmeteks sajanditeks ehitatud vanemad kivimajad. Kindlasti seame me olulisi piiranguid nn. ehituspornograafiale, ehk klaasist ja betoonpostidest näotule "arhitektuurile" ja linn saab kindlasti olema roheline, vähese või olematu õhku tahmava bussiliiklusega ning kindlasti palju elujõulisemate ning tervemate, rõõmsamate Inimeste päralt. Kindlasti ei leidu siin kohta ei pagulastel, moššeedel ega ka uutel sünagoogidel.


9) Rohkem võiks väärtustada vanu ja enam linnale eluväge andvaid puid ning lõpetada vanade puude juuri lõhkuvad teetööd. Linna senistest haljasaladest ei tohi saada elamuasumeid ja läbi nende ei tohi kavandada ka sõiduteid.


Me paigutame linnas tervislikuma ja puhtama õhu tagamise eesmärgil erinevatesse linnaosadesse õhuseirejaamad ning hakkame seirama linnaõhus leiduva tahma, vingugaasi, erinevate raskemetallide nagu kaadmiumi, alumiiniumi ja plii sisaldust, selgitame välja linnaõhu peamised risustajad ning võtame tarvitusele abinõud süüdlaste karistamisel ja kehtestame linnale kõrgemad õhupuhtusnõuded, kui seda seni keegi teinud on.


Tallinna linnapea kandidaat Züleyxa Izmailova (Erakond Eestimaa Rohelised):

Kehtestada planeerimis- ja ehitusnõue, et iga puu ja põõsa raiuja istutab kaks asenduspuud/põõsast.“


1) Rohelisena näen, et pealinna haljastuspoliitika on puudulik ja ei arvesta olemasolevaid megatrende: globaalne soojenemine, elanikkonna vananemine, (haja)linnastumine, mobiilsuse kasv jne. Haljastuse osakaalu ja multifunktsionaalsust tuleb Tallinnas ja linna lähialadel suurendada.


2) Leian, et vana haljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Vanadel puudel on oluline roll elurikkuse säilitamisel ja kasvatamisel.


3) Pooldan olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist.


4) Pean hädavajalikuks autotranspordi piiramist, ühistranspordi laiendamist ja tihendamist ning autovabade tsoonide loomist ja jalgrattateede ja sidusa rohevõrgu väljaehitamist.


5) Mina ja mu erakonnakaaslased oleme seisukohal, et Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium pole oma ülesannete kõrgusel ja keskkonnahoiu asemel tegeletakse keskkonnavaenulike tegevuste soosimisega seadusandlikul tasemel. Rohelistele valmistab suurt muret aina ulatuslikum metsade majandamine, mis vähendab looduslikku elurikkust ja mõjub laastavalt ka tulevaste põlvkondade elukeskkonnale.


Erakond Eestimaa Rohelised keskkonnahoiu ja metsapoliitika seisukohad on on kujundatud koostöös oma ala spetsialistidega ja keskkonnaorganisatsioonidega ning leitavad erakonna kodulehelt "Ehe Loodus" peatükist.


6) Leiame, et Tallinna rohealade teemaplaneering on suht adekvaatne, aga see on vaja ellu viia ning rohevõrgustiku kahandavaid arendusi ja detailplaneeringuid mitte lubada. Tooksin seda eeskujuks ka teistele Eesti linnadele.


7) Üleminek taastuvenergiale, keskkonnasäästlik, mugav ja inimsõbralik jalgrattateede- ja ühistransporditaristu ning kohalik mahetoit koolides, lasteaedades ja tervishoiuasutustes.


8) Meie visioon Tallinnast asub siin http://erakond.ee/kov-2017-programm/


9) Kehtestada planeerimis- ja ehitusnõue, et iga puu ja põõsa raiuja istutab kaks asenduspuud/põõsast. Toetada hoovide haljastamist ning linna haljastuses rakendada permakultuuri looduslähedasi põhimõtteid (Piet Odolfi stiilis aastaaegadest lähtuvaid haljasalasid :) Loomulikult lõpetada glüfosaadi jms kasutamine parkide, tänavate ja lastemänguväljakute hooldamise. Tutvustada lastele juba varakult looduse rütme ja taimekasvatust ning sellega seonduvaid tegevusi koolide ja lasteaedade juurde rajatavates köögiviljaaedades.



Harku vald: vastamisaktiivsus 40%-i (2/5)

EMA esitas küsimused järgmistele Harku vallavanema kõi vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Aule Kikas ja Val Rajasaar (valimisliit Harku Liit), Kaupo Rätsepp (IRL), Liisa Oviir (SDE), Kersti Männik (KE) ja Jaanus Härms (EKRE), kellest vastasid veidi vähem kui pooled.



Küsimused Harku valla kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Harku valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist? 3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kas pooldate pigem autoliikluse laiendamist või erinevate piirangute sisseseadmist, mis juhiksid autod linnasüdamest kaugemale?

5) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

6) Milline on teie suhtumine Harku valla üldplaneeringuga sätestatud rohealade teemaplaneeringusse ja sellest kinni pidamisse?

7) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

8) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Harku vallavanemana? Millisena tahaksite näha tuleviku-Harkut?

9) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Harku haljasalade ja valla looduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Aule Kikas ja Val Rajasaar (valimisliit Harku Liit):

Muutusi tuleb vältida, sest Harku vallas pole vaja muuta, vaid tuleb hoida.“


1) Harku vallal ei ole haljastuspoliitikat kui sellist. Seda on võib-olla vaja suurlinnadel. Haljastuse

teemad on osa planeerimisprotsessist ja leiavad käsitlemist suuremate detailplaneeringute

puhul ja väljenduvad sinna lisatavates tingimustes, mis puudutavad kõrghaljastuse säilitamise

vajadust. Juhindume valla üldplaneeringust, selle maakasutuse juhtfunktsioonidest ja

rohevõrgustikust lähtuvatest nõudmistest. Valmimas on ka väärtuslike maastike

teemaplaneering, mis täpsustab veelgi maastiku hoidmise vajadust.


2) See sõltub asjaoludest, mida vaatame läbi ükshaaval. Vt. ka eelmine p. Olukordi on väga

erinevaid, näiteks uued pargid, vanad mõisapargid, asulate sisene haljastus, kergliiklusteede

ja maanteede äärsed alad jne. Aktiivses inimkasutuses olevatel aladel ja uutes parkides on

üks lähenemine, kus võib kaaluda vanade puude väljavahetamist järguti. Vanades parkides ja

alleedel tuleb võimalikult palju säilitada põlispuid, kuid vajadusel arboristi abiga hooldada ja

nende elu pikendada, samuti looduslikult väljalangenud puid asendada samaliigilistega.

Teede ja trasside paigaldamisel tuleb vanade puude läheduses eelistada kinnist (maa-alust)

paigaldust, et vältida puujuurte läbilõikamist või raadamist vaid trasside pärast. Vältida tuleb

põõsastike eemaldamist haljasaladel, neid tuleb kujundada, piirata ja hoida linnustiku ja

üldse elurikkuse ja mitmekesisuse pärast. Kohati tuleb madalamat puishaljastust ka lisada.


3) Harku vallal on hea üldplaneering, milles on maakasutuse sihtfunktsioonide määramisel

arvestatud ka olemasolevate ja säilitatavate haljasaladega. Üldplaneeringut muutvaid

detailplaneeringuid reeglina ei toetata meie vallas. Teede ja trasside kavandamisel on vaja

volikogu Maa- ja Keskkonnakomisjoni osalust, et täpsemalt määratleda seni vaid

vallavalitsuses tehtavaid otsuseid. Meie valimisliidu esindajad on ka eelmistel

valitsemisperioodidel soovinud osaleda teede ja trasside kavandamises, kuid vallavalitsus on

põigelnud sellest kõrvale. Nüüd on see teema plaanis taas üles tõsta, et suurendada

ekspertiisi sääraste otsuste tegemisel, arvestada rohkem loodusega (mitte ainult asukohaga,

metoodikaga vaid ka aastaaegade lõikes paremaid ehitusaegu planeerida jms.). Seni on

vigaselt kavandatud trassi- ja kergliiklusteede planeerimisi lahendatud nö. jooksvalt,

kodanikualgatuse korras viidud lahendusi paremaks, aga targem oleks õigesti teha juba

projekteerimise faasis. Selle poole liigume.


4) Harku vallas ei ole linnu. Harku Liit tegeleb aktiivselt maanteeliikluse hajutamise plaanidega,

et saada alternatiive juurde Tallinna ja valla eri kantide vahel sujuvamaks liiklemiseks. Tallinn-

Klooga mnt. on liiga üle koormatud (ja see pole ainult Harku valla asi, vaid eeldab ka

naabervaldadega koostööd). Selleks on plaane, et avada näiteks Tabasalust läbi Harku

karjääri Paldiski maanteele Tähetorni t. ristmikule kulgev vana raudteetammi lõik

autoliiklusele, pakkumaks lisavõimalust Tallinna pääsemiseks. Olemasolevatele

liiklusmagistraalidele liikluse juurdesuunamist ei pea mõistlikuks, sest juba praegu on näit.

Klooga mnt. muutumas barjääriks ka rohekoridoridele. Koostamisel on teede teemaplaneering, mis lisaks teede ja kergliiklusteede (sh. matkaradade) paiknemise kavandamisele seab oluliselt täpsemad tingimused ja piirangud ka öisele valgustamisele.


5) Harku vallas on üsnagi keskkonnatundlik avalik suhtumine, mida Harku Liit on kahe eelmise

valitsemisperioodi jooksul tublisti kasvatanud läbi sotsiaalmeedia, loodushariduslike retkede

korraldamise ning ka volikogus ja komisjonides läbi eelnõude arutelude toimunud

haridustöö. Harku Liidu esindajad on juba mitu aastat nõudnud riigiasutustelt (RMK, Maa-

Amet, Keskkonnaamet) kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega arvestamist. See töö,

milles partneriks oli ka Eesti Metsa Abiks liikumine, on viinud esimese võiduni Eestis selles

valdkonnas, mis puudutas metsamajandamise viisi muutmist KK-ameti poolt juba välja antud

raieloal ja vastavusse viimist valla üldplaneeringu rohevõrgustiku nõuetega (Harkujärve).

Kõigis tegevustes tuleb järgida kehtivat üldplaneeringut ja riigiasutused peavad sellega

arvestama.


6) Harku vallal ei ole eraldi rohealade teemaplaneeringut. Rohevõrgustiku kaardikiht koos

seletuskirjaga lisati otse üldplaneeringusse ning seda on spetsiaalselt uuritud kahel korral:

esmalt Harku Liidu teadlastest tutvusringkonna vabatahtliku abiga ning hiljem sai see kinnitatud

Eestimaa Looduse Fondi eksperdi uuringuga. Harku vald täpsustas rohevõrgustiku oma

üldplaneeringus ja seda peetakse üheks paremaks omataoliseks tööks Eestis. Eeskujuks

tuuakse seda ka välismaistele selle ala ekspertidele isegi juba Keskkonnaministeeriumi poolt.

Nagu eelnevalt öeldud, siis üldplaneering on täitmiseks ja seda ei tohi detailplaneeringutega

muuta. Nii on viimastel aastatel juba ka üsna eranditult läinud. Järeleandmisi on tehtud

mikroskoopilisi, peamiselt on vastupidi, kus seatakse karmimaid lisapiiranguid. Valmimas on

üldplaani täpsustamiseks ja veelgi kitsenduste lisamiseks väärtuslike maastike ja

miljööväärtuslike alade teemaplaneering ning koostamisel on teedevõrgu teemaplaneering.


7) Igal juhul. Enam veelgi: me hurjutame neid kohalikke omavalitsusi, kus uute üldplaneeringute

tegemisel ei täpsustatud rohevõrgustiku kaardikihti, vaid võeti skemaatiline ja aegunud

rohevõrk otse üle ammusest maakondlikust teemaplaanist. Hurjutame ka Keskkonnaametit,

kes sääraseid abituid üldplaneeringuid vastuväideteta on kooskõlastanud. Vallad ja linnad

peavad rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade sidususe ka naabrid omavahel kokku leppima

ja ühiselt paika panema, teadlaste abiga.


8) Laialivalguv küsimus, millele saab vastata: vt. kõik eelmised p. ja tõdeda: elurikka ja

mitmekesise, linnaliku ja maalähedase piiril oleva vallana, kus on nii loodust, veidi urbanismi

alevites ja põhimaanteel ning säilinud senine rustikaalsus vastavalt väljakujunenud ja

üldplaneeringuga kinnitatud arusaamadele.


9) Muutusi tuleb vältida, sest Harku vallas pole vaja muuta, vaid tuleb hoida. Praegused

suuremad juba töös olevad Harku Liidu poolt initsieeritud teemad on Sõrve riikliku

looduskaitseala moodustamiseks vajaliku põhjaliku teadusuuringu läbiviimine kõigis

loodusteaduslikes valdkondades ning tagada seeläbi kaitseala moodustamine (algatatud

2006, kuid KK-min. poolt soiku jäänud menetlus, peamiselt andmete väidetava nappuse

tõttu). Samuti on kavas Muraste Looduskaitseala kaitsekorralduskavaga ette nähtud ala

laiendamine uuesti KK-min menetlusse tagasi tuua, mis väidetavalt ühe KK-ameti töötaja

kunagise näpuvea tõttu lihtsalt ära unustati. Harku valla loodust ei ole vaja paremaks muuta

vaid on vaja hoida olemasolevat olukorda ja väärtusi. Seda toetab väga hea üldplaneering

ning seda täiendavad koostatavad teemaplaneeringud. Tuleb tagada nendest dokumentidest

kinnipidamine mitte ainult vallavalitsuse ja volikogu, vaid ka riigiasutuste poolt. Siis säilivad ka

olemasolevad väärtused ja elamisväärne elukeskkond kõigile looduse asukatele, sh. inimesele.



Harku vallavanema kandidaat Kersti Männik (Keskerakond):

Keskkond ja metsandus on meie suurimad varad, neid tuleb hoida tugevate seaduste ja regulatsioonidega.“


1) Haljastus on arhitektuuri kõrval üks olulisemaid lahendusi, mis tähendab seda, et on kõrgendatud tähelepanu all.


2) Eelkõige eelistaks ikka vanade säilitamist, aga tegelikust seisukorrast ja spetsialistide arvamusest kujuneks lõppotsus.


3) Kindlasti mitte ainult arendust ja kindlasti mitte ainult haljasalade säilimist, üks täiendab teist. Kindlasti on kohti, mis vajaksid erilisemat tähelepanu alla võtmist kui teised, aga seda koostöös ala spetsialistide ja volikoguga.


4) Pooldan tasuta/tasulist energiasäästliku ühistranspordi võrgustiku laienemist maakondadesse, vähendamaks autode voolu tervikuna. See hakkab aga toimima siis, kui autode maksustamine hakkab üle jõu käima. See on aga juba riiklik poliitika.


5) Keskkond ja metsandus on meie suurimad varad, neid tuleb hoida tugevate seaduste ja regulatsioonidega. On palju jõgesid, järvesid, kraave ja ojasid, mis vajaksid teatud aja tagant puhastamist. Eelarves tuleks keskkonnaarengule ja korrashoiule rohkem raha ette näha

või toetusfondidest neid küsida.


6) Roheala teemaplaneering vajaks uue volikogu poolt täpsustamist nagu üldplaneering tervikuna. Tänaseni viiakse muutusi läbi palju.


7) Kindlasti mitte, saab alati paremini. Kogemusi peaks aga omavahel kõik jagama.


8) Õnnelikud ja terved inimesed on minu peamine huviobjekt ja tuleviku Harku on kindlasti rohelisem ja lillelisem oma ilusate parkidega.


9) Reaalsuses saab seda teha vaid juhul kui eksisteerib koostöö teiste volikogu liikmetega aga kindlasti sellele rõhuasetuse panen. Kas poleks ilus koju sõita läbi päevalillepõldude või omada farme põllupealse elurajooni läheduses (nagu Austrias), et lapsed ei unustaks kokkupuudet loomade ja loodusega ega unustaks meie esivanemate igapäevaelu üksikasju.



Viimsi: vastamisaktiivsus 50% (5/10)

EMA esitas küsimused järgmistele Viimsi vallavanema kõi vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Oliver Liidemann (KE), Siim Kallas (RE), Jan Trei (IRL), Annika Vaikla (SDE), Ivo Rull (Valimisliit Kogukondade Viimsi), Ilona Thagazitova (EÜVP), Viktoria Tuulas (Valimisliit Tuleviku Viimsi), (Mari-Ann Kelam (IRL), Urve Palo (SDE) ja Väiko Dorbek (Valimisliit Rannarahvas), kelle hulgast vastasid pooled.



Küsimused Viimsi valla kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Viimsi valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kuidas suhtute läinud talvel RMK poolt teostatud lageraietesse, mis paljude Viimsi elanike hulgas laialdast rahulolematust tekitasid, ja lindude pesitsusperioodil Heki tee tänaval teostatud raietesse, mille käigus hävitati kümneid linnupesi?

5) Milline on teie nägemus sellest, kuidas sarnaseid intsidente tulevikus ära hoida?

6) Mida te arvate plaanist laiendada Viimsi metsade maastikukaitseala kõigile asula metsadele ning karmistada nende kaitse-eeskirja, et sealne rohevõrgustik tulevikus paremini hoitud oleks?

7) Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Viimsi vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada Viimsi inimestele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsasid?

8) Kuidas suhtute Pärnamäel kavandatavatesse kinnisvaraarendusse, mis on tekitanud ümberkaudsetes külades laialdast rahulolematust, sest selle käigus võetakse taas maha sealseid metsi ning valla metsasuse- ja haljastuseprotsent väheneb veelgi, samal ajal kui inimeste arv ja koormus üldisele infrastruktuurile suureneb?

9) Kas olete teadlik sellest, et Viimsi veevarustus suudab spetsialistide hinnangul täita vaid 25 000 elaniku vajadused – kas poleks õige seada selline elanike arv asulas ülempiiriks?
10) Kas olete kursis Habeneemele planeeritavast ulmelisest kinnisvaraarendusprojektist, mis näeb taas ette uute metsade maha võtmist ning massiivse elamurajooni rajamist? Kuidas te sellesse plaani suhtute – kas toetate seda või soovite pigem ära hoida?

11) Kuidas suhtute kohalike elanike ettepanekutesse rajada Habeneemele umbes viie kilomeetri jagu loodusradasid?

12) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

13) Milline on teie suhtumine Harku valla üldplaneeringuga sätestatud rohealade teemaplaneeringusse ja sellest kinni pidamisse? Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

14) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Viimsi vallavanemana? Millisena tahaksite näha tuleviku-Viimsit?

15) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Viimsi haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Viimsi vallavanema kandidaat Viktoria Tuulas (Tuleviku Viimsi):

Miiduranna küla elanikuna olen Habeneemele planeeritava kinnisvaraarenduse pärast loomulikult väga mures.“


Olles tutvunud kodanikuühenduse küsimuste ja Viimsi elanike muredega tervikuna, olen üha rohkem veendunud, et meie hädad algavad tervikpildi puudumisest. Pikema plaani puudumine on eklektilise ja juhitamatu arengu peapõhjuseks. Viimsi on tänaseni arenenud omasoodu, lühiajalise projekti põhiselt, kus pearõhk on olnud suhteliselt odaval elamuehitusel ilma toetava taristu ja sinna juurdekuuluva kaasaegse haljastuseta. Minu tööelu on viinud mind Soome, kus elasin 4 aastat selle sajandi alguses rajatud uuselamu rajoonis, kus igapäeva elu juurde kuulusid, siilid, jänesed ja rebased, kõrghaljastus kõrvuti metsaparkidega. Oskusliku ja kaasava juhtimise korral on Viimsil suurepärased eeldused säilitada senine ja arendada väärtuslik elukeskkond.


Samas tuleb otsa vaadata tõsiasjale, et tänaseks on Viimsi valla maa-ala läbi planeeritud ning maakasutus- ja ehitustingimused detailplaneeringutega määratud nii elamumaa kui suurematel tootmisaladel. Nende realiseerumisel elanikkonna kiire kasv jätkub.


Seega esmane ülesanne vallavalitsusel ja volikogul peaks olema Viimsi valla üldplaneeringu ajakohastamine, kaasates elanikud otsustusprotsessi varajases staadiumis. Siinkohal rõhutaks, et muutusi on võimalik läbi viia üheskoos, see tähendab ka elanike senisest aktiivsemat hoiakut ja koostöötahet vallaga.


1) 2) 3) Pooldan olemasoleva säilitamist, uute haljasalade rajamist, seniste maastikukaitsealade säilitamist ja uute kohaliku tähtsusega kaitsealade rajamist, näiteks Pandu saare kaitse alla võtmine.


4) Nii nagu suurem osa viimsilasi, suhtun sellesse taunivalt ja suure kaastundega.


5) Selliste olukordade vältimine saab alguse hoiakute ja mõtlemise muutumisest. Hetkel valitseb arusaamine, et ametnik teab kõige paremini, mis kodanikul hea on. Sellise suhtumise muutmine peaks olema iga vallavanema esmane prioriteet. Asi pole selle, kui palju sa teed vaid selles, kuidas sa seda teed. Elanike kaasamine konkreetsete tegevuste planeerimise faasis hoiab ära eespool nimetatud intsidendid.


Mis puudutab riigimetsas läbiviidud lageraiet, siis hoiak, et see pole meie pädevuses, siin ei päde. Kõik on korraldatav ja läbiräägitav.


6) Toetan kahel käel plaani laiendada Viimsi metsade maastikukaitseala kõigile asula metsadele ning karmistada nende kaitse-eeskirja, et sealne rohevõrgustik tulevikus paremini hoitud oleks.


7) Harku valla eeskuju väärib järgimist.


8) Ma ei tea kahjuks Pärnamäele kavandatava kinnisvaraarenduse detaile. Sestap ei hakka siinkohal spekuleerima. Elik taaskord on vajaka suurest plaanist, mis meid ees ootab.


9) Olen sellest kuulnud. Ülempiiri seadmine on kahe otsaga asi. Seni kuni Tallinn arvestamata lähivaldade arengut loob soodsa pinnase elanikele valeandmete esitamiseks, ma mõtlen siinjuures tasuta transporti, tasuta lasteaia kohti, linna sissesõidu tasustamine jne, oleme silmitsi tõsiasjaga, et kirjade järgi meie elanikkond ja maksubaas väheneb, kuid tegelikult magavad ja tarbivad tuhanded inimesed vett ja taristut Viimsis. Tegemist on märksa laiema probleemiga, mis sõltub ka meie kaaskodanike teadlikkusest ja suhtumisest. Elukohaandmete muutmine isikliku kasu või hüve saamiseks on minu meelest taunitav, ega aita valla elu arengu planeerimisele kuidagi kaasa. Sestap kui soovime muutusi, tuleb alustada iseendast, ehk elukohaandmed korda ja siis saab edasi rääkida.


10) Miiduranna küla elanikuna olen Habeneemele planeeritava kinnisvaraarenduse pärast loomulikult väga mures. Olen teadlik nendest planeeringutest ega toeta sellist arengut mitte mingil moel. Samas on tegemist eraomanduses olevate maadega. Sestap tuleb otsida konsensust.


11) Olen looduse ja maainimene. Annan endale aru, et tegemist on suure väärtusega.


12) Kindlasti! Soovunelm oleks, et Viimsi valla targad algatused oleks ka eeskujuks teistele valdadele. Selleks on vaja valda suure südamega inimesi.


13) Esmalt tuleb luua tegus ja motiveeritud meeskond. Kohmakas ja mitmetasandiline juhtimissüsteem süvendab vastutamatust, tegevuste koordineerimatust.


Teise kiire muutusena viiksin kommunikatsiooni kaasaegsele tasandile. Kodanike informeeritus, kaasamine, nende teadlikkuse tõstmine on esmane prioriteet.


Suhtumise muutmine: oleme esmalt kodaniku teenistuses.


14) Suure pildi loomine. Arutasin seda küsimust oma naabriga, põlise viimsilasega. Too vastas, et viimati nägi ta Viimsi maketti koolipõlves, kui esitleti Kirovi Kalurikolhoosi arengukava.

See on küsimus, kus meie valimisliit oluliselt eristub teistest erakondadest ja valimisliitudest, kes pikema poliitikaülese arengukava koostamist vajalikuks ei pea, kuna see on aja ja ressursimahukas ning valmistsükli lõpus pole midagi ette näidata. Minu nägemus Viimsi tulevikust on see, et järgmised valimised ei tooks elanike seas kaasa allergilist reaktsiooni vaid oleks normaalne ja huvipakkuv protsess nagu põhjanaabrite juures. Praegune meenutab idanaabri juures nähtut ja kogetut.


15) Vallaloodus ja haljasalad on meie elukeskkonna orgaaniline osa, mille arendamist tuleb vaadata muude valdkondade koostoimes.



Viimsi vallavanema kandidaat Jüri Kruusvee (Valimisliit Rannarahvas):

Viimsi valla metsad, riigimetsad, peaksid kõik olema kaitse all.“


1) Haljastuspoliitika nii nagu iga teinegi poliitika, ei ole asi iseeneses ja eraldiseisev ideoloogia, vaid osa arengustrateegiast. Strateegilisi eesmärke kirjeldatakse arengukavas, mis tugineb arengukontseptsioonile ning on ühiskondlik kokkulepe. Haljastuspoliitika on kõigi teiste poliitikatega samaväärne (haridus, tööstus, põllumajandus, ehitus jne). Seega nõuab läbimõeldud arendamist.


Haljastuspoliitika on määratud arengukontseptsiooniga: laias laastus- millise territooriumiga on tegemist või millist olukorda taotletakse, määratakse urbaniseerumise aste.


Haljastuspoliitika väljatöötamise ja rakendamise aluseks peale urbaniseerumise ehk siis inimmõju astme hinnangu on looduslike tingimuste detailne kirjeldus: aluskord, pinnamood (maastikud), mullastik, hüdroloogia, kliima, ökosüsteemide seisund. Inimmõju, sh maakasutuse, ja looduslike tingimuste kirjeldusele järgneb territooriumi funktsionaalne rajoneerimine. Teisisõnu, määratakse erinevate piirkondade perspektiivne kasutusviis (keskkonna seisukohalt ökoloogiline regionaliseerimine – mida loodus kannatab ja mida mitte: ökosüsteemide taluvuspiirid, taastuvus jne).


2) Vana säilitamine või asendamine sõltub konkreetsest eesmärgist, maastikuarhitektuurilisest funktsioonist.


3) Igasuguse arendamisega kaasneb paratamatult looduskeskkonna muutmine. Selleks, et elukeskkonna kvaliteet vastaks nõudmistele, on vaja arengustrateegia osas ühiskondlikku kokkulepet, mis tugineks jätkusuutliku (kestliku) arengu põhimõtetele – tasakaal looduskeskkonna seisundi, majandussfääri ja sotsiaalsfääri arengu vahel.


4) Igasugune raie on looduse radikaalne muutmine. Lähtudes eelpool mainitud põhimõtetest võib loodust muuta (raiuda, kaevata, teisaldada, kuhjata, istutada jne) äärmisel vajadusel. Vajadust tuleb põhjendada, teostamise aeg ja vahendid tuleb valida kaalutletult, eelneva keskkonnamõju ekspertiisi tulemusena.


5) Intsidente saab ära hoida kvalifitseeritud ekspertiisiga.


6) Viimsi valla metsad, riigimetsad, peaksid kõik olema kaitse all. Milline kaitse on kaitse viis (rahvuspark, maastikukaitseala, kaitstav loodusobjekt, vääriselupaik või muu) olenevalt loodusväärtustest, paiknemisest maastikul, konkreetse ala suurusest ja oletatavast inimmõjust.


7) Ilma elukeskkonna kvaliteedi planeeringuta on kontrollimatu arendamine looduskeskkonna hävitamine, so moraalne kuritegu. Millist tüüpi planeering tellitakse ja läbi viiakse ning milline on selle juriidiline staatus, oleneb kehtivast keskkonnakorraldust reguleerivast seadusandlusest.


8) Pärnamäe (ja mistahes teise) arendusele peab eelnema (pidanuks) keskkonnamõju ekspertiis, mis arvestab ka sotsiaalse komponendi. Ekspertiisi vajalikkuse otsustab omavalitsus oma kompetentsi piires, ja kui sellest jääb väheks, siis tuleb ekspertiis tellida.


9) Elanike arvu piiri määramine on arengukava funktsioon ehk siis ühiskondlik kokkulepe, mis peab tuginema paljude faktorite koosmõju analüüsile. Lihtsalt kontrollarvu määramine Tallinna naabruses ei ole tulemuslik, kontroll selle täitmise üle on vallvõimu ülesanne. Kuna Viimsi tegelik elanike arv on sesoonse iseloomuga, siis selle korraldamine ei ole lihtne, vajab eraldi kavandamist.


10) Jah. Seni kuni kinnisvaraarendust ja omandisuhteid reguleerib ainult raha, ei ole tulemuslikke piiranguid praktiliselt võimalik seada. Kõik oleneb kontseptsioonist, millel peab olema seaduse jõud.


11) Loodusradade rajamine võib toimuda ainult loodust säästvalt, projektipõhiselt ning arvestades konkreetseid maastikulisi tingimusi.


12) Keskkonnahoid on üks keskkonnapoliitika osa, mille eesmärk on säilitada looduse kvaliteet. Keskkonnahoid toimub vastavate regulatsioonide rakendamise ja efektiivse järelevalve kaudu. Metsanduspoliitika on eeskätt majanduspoliitika ning peaks arvestama säästva metsanduse põhimõtteid ega olema konfliktis keskkonnahoiu eesmärkidega.


13) Rohealade teemaplaneeringu juriidiline staatus peab olema selgem, mitte ainult soovituslik arenduste otsustamisel.


14) 15) Loodushoid Viimsis peab kujunema prioriteetseks keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitiliseks rakenduseks. Selleks on vaja luua „Rohelise Viimsi Koodeks“, suurendada looduskeskkonna osa arvestamist valla arengukavas.



Viimsi vallavanema kandidaat Oliver Liidemann (Keskerakond):

Kui metsi ei hooldata, siis lõpuks tulevastel põlvedel pole kuskil käia.“


1) Nägemus ühtib Viimsi valla haljastus ja heakorra arengukavaga.


2) Täiesti oleneb olukorrast.


3) Teerajamine toob mõnikord kaasa haljasala vähenemise aga samas istutatakse asemele koheselt uus haljastus. Metsad on Viimsis kaitse all ja see on eraldi punktina ka meil välja toodud programmis.


4) 5) RMK majandab oma metsi nagu ise tahab, aga Viimsi vald koos elanikega sekkus ja loodame, et enam selliseid olukordi ei juhtu.
Heki tee olukorrast õpiti seda, et tuleb varem maha võtta, sest antud olukorras oli loodus kaks kolm nädalat maas tavapärasest rütmist.


6) Metsi on vaja kavandada, kui neid ei hoolda, siis nad mädanevad välja, seal, kus on marjad jne. Kui ei hoolda, siis lõpuks tulevastel põlvedel pole kuskil käia.


7) Viimsi valla üldplaneeringus on olemas rohealad, samuti on olemas Viimsi valla miljöö väärtuslike alade ja rohealade teemaplaneering.


8) Minule ei ole teada, et ühegi arendusega oleks plaanis metsi kavas maha võtta.


9) Jah, oleme teadlikud ning on plaanid olemas.


10) Mis alast jutt on? Kuna ei ole teadlik millisest ulmelisest plaanist jutt siis ei oska suhtuda sellesse.


11) Haabneemes on olemas mitme kilomeetri pikkused tervise ja looduserajad 2.6 km hetkel.


12) Enamus Viimsi metsi on juba kaitse all ning need mis pole, on plaanis võtta. Tuleb hoida seda, mis on.


13) Kahjuks ei ole kursis Harku valla üldplaneeringuga.

14) Viimsi oleks kaunis elupaik kõigile praegustele elanikele. Ei toimuks enam ülerahvastumist ning uute kortermajade ehitusi. Tuleviku Viimsi on kaunis mereäärne elupaik, kus on hea elada kõigil ja külalistel on siin hea jalutada.


15) Haljasalad on Viimsi vallas suhteliselt heas korras ja iga aastaga läheb paremaks. Tootmine kolib järk-järgult välja, ning kui midagi on vaja korda teha siis peaks midagi ennem korrast ära olema.



Viimsi vallavanema kandidaat Ivo Rull (Kogukondade Viimsi):

Heki tee laadsed juhtumid tuleb välistada.“


1) Viimsi rohealasid ning asumite haljastust tuleb kaitsta ja arendada harmooniliselt. Heki tee juhtumi laadsed intsidendid tuleb välistada.


2) Vanade või haigete puude hooldusraie ning põõsastiku lõikused on loomulikult vajalikud, ent igal juhtumil tuleb eelnevalt kõiki asjaolusid hoolikalt kaaluda.


3) Viimsi metsi ja miljööväärtuslikke rohealasid tuleb kaitsta, kinnisvaraarenduste kooskõlastamisel tuleb selleks arendajatele seada konkreetsed piirangud.


4) Mõlemad juhtumid on kahetsusväärsed nii looduse kahjustamise kui kohalike kogukondade eelnevalt informeerimata jätmise poolest.


5) RMK tegevust saab vald piirata omapoolsete kooskõlastuste ja avalikustamise nõuetega. Heki tee laadseid juhtumeid saab välistada kohaliku kogukonnaga planeeringute tegemise faasis kavade läbirääkimisega.


6) Pooldan, vajadus laiema ja karmima rohealade kaitse järel on ilmne.


7) Kuna selline pretsedent on juba loodud, siis on ka Viimsis taolise üldplaneeringu tellimine mõistlik.


8) Olen kursis kavaga ehitada Pärnamäe tee 186 ja 188 kinnistutele 18-meetrine kõrghoone ning olen selle kui detailplaneeringut rikkuva, miljööd lõhkuva ja liikluskoormust suurendava ehitise vastu. Paraku puudub info muude Pärnamäe külas toimuvate kinnisvaraarenduste suhtes.


9) Viimsi valla poolt Hendrikson & Co-lt tellitud liikuvusuuringu kohaselt oli juba aastal 2015 mobiilpositsioneeringute kohaselt Viimsis tegelik elanike arv ca 25 000 elanikku. Selge on, et valla elanikkonna kasvu tuleb kõikide võimalustega lähitulevikus piirata, sest vastasel juhul ei kannata taristu (lisaks veevarustusele on kriitilised ka ühendusteed ja ühistransport Tallinna suunal, laste- ja noorte kohapealsed vabaaja veetmise võimalused, vallasisene ühistranspordi korraladus jm) elanike kasvu välja.


10) 11) Ei ole – kus selle kohta infot saaks? Vastan, kui saan lisainfot.


12) Töötan Tootjavastutusorganisatsiooni turundus- ja kommunikatsioonijuhina ning loen oma maailmavaadet roheliseks.


13) Suhtun positiivselt ja pean seda initsiatiivi järgmist väärivaks.


14) Kui valijate tahtel peaksin võtma vallavanema vastutuse, siis läbiva joonena võtaksin keskseks teemaks siinsete miljööväärtuslike metsade ja rannaalade kaitse.


15) Valla planeeringute ja ehitusega seotud tegevused tuleb muuta senisest avalikumaks ning mõtestatumaks. Valla pikaajalised arengukavad tuleb koostada ja kinnitada pärast valimisi, mitte vahetult enne. Valla keskkonnaseire peab muutuma süsteemseks ja avalikuks. Ehitustegevust tuleb lähiaastatel oluliselt pidurdada.



Viimsi vallavanema kandidaat Ilona Thagazitova (EÜVP):

Olen mures kõigepealt kogu ühiskonna tervise pärast.“


Elukutselt olen meedik, kuid suure sotsiaalse kõrvalekaldega. Olen mures kõigepealt kogu ühiskonna tervise pärast. Ja meie ühiskonna tervis on praegu vastuvõetavast kaugel. Probleemi on palju, tuleb tegelda nendega järk-järgult. Praegusel hetkel meie programmi kõige aktuaalsem punkt on infotoetus erinevatele inimrühmadele tervishoiu küsimustes. Me loome oma moodi info kommutaatori, kuhu inimesed võiksid pöörata igasuguste probleemidega, mis puudutavad meditsiinilise või sotsiaalse abi kättesaamist. Me hakkame nõudma erivajadustega inimeste majade loomist (dementsusega patsiendid), samuti arendame õendust kodudes ja korraldame "Aita end ise" kursusi, mille hakkavad läbi viima noored instruktorid. Meie idee on selline: suunata noorte kasutamata energia kõige rohkem abi nõudvate eakatele ja invaliididele. See on raske ja ambitsioonikas eesmärk, kuid see on meie kõike huvides. Teeme häid asju kõigi jaoks, mitte ainult eliidi jaoks.



Jõelähtme: vastamisaktiivsus 60%-i (3/5)

EMA esitas küsimused järgmistele Jõelähtme vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Ljudmilla Kaska (KE), Andrus Umboja (RE), Kalev Tulits (EKRE), Merike Metstak (SDE) ja Tiia Välk (Valimisliit Kogukondlik Jõelähtme), kellest vastasid enam kui pooled.



Küsimused Jõelähtme valla kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Jõelähtme valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kuidas suhtute ohtratesse lageraietesse, mis on mitmeid Jõelähtme inimesi tõsiselt ärritanud?

5) Mida liigse raiumise vältimiseks teha?

6) Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Jõelähtme vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada Jõelähtme inimestele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsi?

7) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

8) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

9) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Jõelähtme vallavanemana?

10) Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal kohal või pigem ebatähtsal kohal olevana? Millisena tahaksite näha tuleviku-Jõelähtmet?

11) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Jõelähtme haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Jõelähtme vallavolikogu esimehe kandidaat Merike Mäemets (SDE):

Lageraie tuleks päris kindlasti kogukonnaga kooskõlastada.“

1) Puhas vesi, õhk ja maa on kõige väärtuslikum pärand järeltulevale põlvele. Seepärast eelistame kohalikus looduskasutuses säästvaid rakendusi.


2) Pooldan vanade ja kahjustatud puude ja põõsaste asendamist uutega. Terved puud ja põõsad tuleb säilitada.


3) Üks kolmandik meie valla territooriumist kuulub Rebala muinsuskaitse alasse. Lisaks sellele on kohaliku kaitse alla võetud kaks suurt maa-ala: Loo aleviku lähialal ja Ruu külas.

Me ei poolda haljasalade vähendamist ja pooldame olemasoleva looduse säilitamist. Võimalusel loome uusi kaitsealasid juurde.


4) Lageraie tuleks päris kindlasti kogukonnaga kooskõlastada.


5) Seadusandlust muuta.


6) Väga hea eeskuju!


7) Ei oska öelda.


8) Need on olulised teemad!


9) Meie peamine huvi on inimeste heaolu parandamine.


10) Oleme rohevõrgustikke säilitanud ja teeme seda ka tulevikus – seda näeb ette uus üldplaneering.

11) Igapäevase tööga tuleb tagada inimsõbraliku elukeskkonna säilimine.



Jõelähtme vallvanema kandidaat Kalev Tulits (EKRE):

Roheline ja puhas elukeskkond peaks olema tervisliku elu alus, see on esmatähtis.“


1) Jõelähtme valla haljastuspoliitika aluseks peaks olema Haljastuse teemaplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine/audit.


2) Pooldan olemasolevate säilitamist.


3) Pooldan rohkemat rohelust ja liigirikkamate rohealade loomist.


4) Ei ole lageraiete pooldaja, kindlasti tahaks iga objekti puhul näha põhjendusi lageraiete lubamisel, kus valla keskkonnaspetsialist saaks kaasa rääkida.


5) Tõsta inimeste teadlikust loodusressursside jätkusuutlikust tarbimisest.


6) Jah.


7) Jah.


8) Mulle meeldib eluterve ja roheline keskkond, see oli ka üks põhjustest, miks sai oma kodu rajatud Jõelähtme valda.


9) Linnamäe paisjärve ja ümbritseva keskkonna säilimine. Olen aidanud vedada Linnamäe Paisjärve ja hüdroelektrijaama kaitset. Oleme kogunud selleks üle 500 toetusallkirja. Meie aktsioonid on kandnud vilja – Kultuuriminister võttis HEJ tammi kaitse alla ning meie toetuseks pöördus äsja Vabariigi Valitsuse poole ka volikogu, eriti tänu volikogu liikme Maido Pajo energilisele tegutsemisele. Vallakodanikuna olen näinud, et valla asju saaks tunduvalt paremini ajada. Olen loomult tegusa suhtumisega – kus viga näed laita, seal tule ja aita!


10) Roheline ja puhas elukeskkond peaks olema tervisliku elu alus, see on esmatähtis. Tuleviku Jõelähtme vald võiks olla veelgi väärtuslikuma elukeskkonnaga elupaik oma rohealade, kallas- ja metsarajade ning puutumatu loodusega.


11) Reaalsete muutustena tuleks alustada keskkonna auditist, mille põhjal kehtestada üldplaneering.



Jõelähtme vallavanema kandidaat Andrus Umboja (Reformierakond):

Inimesed kolivad Jõelähtme valda just siinse looduskeskkonna tõttu, seepärast peame selle säilitamist väga oluliseks.“


Reformierakonna nimekiri toetab igati looduskeskkonna säilimist tema ehedal kujul. Meie algatusel on Jõelähtme vallas viimastel aastatel moodustatud kaks kaitseala, üks Loo alevikus ja teine Ruu külas. Oleme alevikesse ja küladesse istutanud juurde puid nii alleedesse kui ka parkidesse. Kindlasti esineb juhte, kus tuleb kaaluda vana haljastuse likvideerimist. Kui võimalik, siis tuleks seda säilitada, kui ei, siis rajada selle asemele uus. Inimesed kolivad Jõelähtme valda just siinse looduskeskkonna tõttu, seepärast peame selle säilitamist väga oluliseks. Looduse ja arengu vahel tuleb leida tasakaal.



Kuusalu: vastamisaktiivsus 50% (3/6)

EMA esitas küsimused järgmistele Kuusalu vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Marti Hääl (Valimisliit Üks Kuusalu vald), Urmas Kirtsi (Valimisliit Ühine Kodu), Andres Reinvald (Valimisliit Arenev Kuusalu vald), Värner Lootsmann (KE), Margus Soom (RE) ja Sulev Valdmaa (EKRE), kellest vastasid pooled. Vastanute hulka kuulusid kõik kohalike valimisliitude esindajad, ühegi partei esindaja oma vastuseid ei saatnud.



Küsimused Kuusalu valla kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Kuusalu valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kuidas suhtute ohtratesse lageraietesse, mis on mitmeid Kuusalu inimesi tõsiselt ärritanud?

5) Mida liigse raiumise vältimiseks teha?

6) Kuidas suhtute Kolga alevikus RMK ja kohalike elanike vahelisse kaasamiskokkuleppesse, mis ei vähendanud küll lageraiete mahtusid, ent pikendas tunduvalt ajavahemikku, mille jooksul raieid läbi viiakse?
7) Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Kuusalu vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada Kuusalu inimestele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsasid?

8) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

9) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Kuusalu vallavanemana? Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal kohal või pigem ebatähtsal kohal olevana?

10) Millisena tahaksite näha tuleviku-Kuusalu?

11) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Kuusalu haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Kuusalu valla volikogu esimehe kandidaat Marti Hääl (Valimisliit Üks Kuusalu vald):

Kaitsealadel, rasketehnikaga halvasti ligipääsetavates või märgades ja üldse tundliku elupaigatüübiga metsades on saemehe ja hobutööd võetud taas kasutusele paljude Euroopa riikides, kus see oli 80-ndateks aastateks täielikult välja surnud.“


Nagu meie valimisliidu manifest ka sedastab, näeme me vallavanemat tegevjuhina, kes viib ellu volikogu otsuseid, mitte ei ole poliitik. Sellise professionaali leiab volikogu avaliku konkursi korras. Seetõttu on vastused kokku pandud meie valimisliidu kandidaatide ühiste seisukohtade põhjal.


1) Alusdokument peaks selles küsimuses olema valla üldplaneering, mis määratleb nii rohevõrgustiku kui üldse loodusliku ja inimtekkelise maastiku asukohad ja kasutuspõhimõtted. Loomulikult tuleb siinkohal arvestada, et Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja tsoneering ja tingimused seavad juba teatud eeldused valla üldplaneeringu menetlemisele. Kuna Kuusalu vallal kehtivat üldplaneeringut ei ole, oleme ka oma manifestis valla üldplaneeringu kehtestamise ning kvaliteetse elukeskkonna jaoks loodusega mõistliku tasakaalu leidmise ühe prioriteetse teemana fikseerinud.


Meie valimisliit seisab selle eest, et vallas säiliks kultuuripärand ja looduskkeskkond, s.h vajadusel loodaks ka kohalike kaitsealasid (nt Rehatse kaitseala mis sai loodud meie ühe liikme poolt 2007 aastal). Peame esmatähtsaks jätkusuutlikku arengumudelit. Toetame tõsisemat arvestamist loodusega kogu selle mitmekesisuses. Keskkonna tervis ja heaolu on lahutamatult seotud inimeste tervise ja heaoluga.


2) Pooldame kindlasti olemasoleva säilitamist, seoses sellega säilib ka bioloogiline mitmekesisus. Kuid alati peab arvestama inimese tervise ja varaga. Kindlasti peab igat juhtumit lahendama juhtumi põhiselt, sõltuvalt puu liigist, vanusest, asukohast ja eesmärgist ning maaomaniku ja kogukonna huvidest.


3) Üks ei välista teist. Ettevõtlust ja infrastruktuuri tuleb arendada selleks sobivas kohas ja mõistlikus tasakaalus elukeskkonnaga. Loodust tuleb säilitada ja kaitse alla võtta seal, kus need loodusväärtused asuvad. Õnneks Kuusalu vallas ja Lahemaa Rahvuspargis on selleks sobivaid kohti mõlema avaliku huvi rahuldamiseks.


4) Metsa majandamine on ja jääb vastuoluliseks teemaks, kus üheltpoolt on maaomaniku õigused ja

majanduslikud huvid ning teiselt poolt elukeskkonna ja looduskaitselised avalikud huvid. Oluline on siin arvamispõhiselt majandamiselt liikuda teadmispõhisele. On selge, et küpses vanuses metsa

uuendamine, kui seda tehakse hästi ja hingega, on põhjendatud ja vajalik nii avaliku kui erahuvi

seisukohast. Probleemid tekivad aga tihti puudulikust eelkommunikatsioonist ja kulmineeruvad tööde teostaja suhtumise või halva käekirjaga alustades raievõtete valikust kuni väljaveoteede remondini.


Kohalike valimiste kontekstis kohustab hea valimistava piirduma siin teemadega, mis on KOV

pädevuses ja ülesandeks. Raiemahtude, -võtete ja –piirangute kehtestamine on riigi ainupädevuses.

KOV saaks preventiivselt midagi ära teha eelkõige ruumilise planeerimise kaudu, kuid ka siin on

võimalused täna metsamajandust reguleerivate õigusaktide raames väga piiratud. Kogukonna

arvamus, on see mida KOV saab ja peab metsamajandamise küsimuses toetama. Soovime säästliku

metsamajandamise osas teha koostööd riigi ja erametsaomanikega, et oleksid tagatud sotsiaalsed,

keskkonnaalased kui ka kultuurilised hüved.


5) Väga hästi suhtume, metsaomanike ja kogukonna koostöös saavad sellised keerukad suhted

konstruktiivsema sisu. Olgu öeldud, et meie valimisliidu liikmed Andres Heinver ja Emil Rutiku osalesid aktiivselt kohaliku kogukonna esindajatena selle pretsedendi loonud kokkuleppe sõlmimisel.


6) 7) Kuusalu valla üldplaneeringu menetluse raames käsitletakse ka neid teemasid ja vajadusel küsitakse ekspertarvamusi ning viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Arvestades seda kui suur osa Kuusalu vallast territooriumist on Lahemaa Rahvuspargina kaitse all, peame väga oluliseks rohealade säilitamist ja kaitset, igasugune hea praktika on meile alati eeskujuks.


8) Kui oleme Kuusalu vallas jõudnud üldplaneeringu menetlusega lõpuni, on alles võimalik hinnata, kui hea eeskuju me teistele valdadele asulaplaneerimise küsimuses oleksime.


9) Suhtumine on väga positiivne, nagu meie manifest ka olulise seisukohana nimetab, et hoolime oma elukeskkonnast ja otsime alati mõistliku tasakaalu ettevõtluse ja looduse vahel. Isiklikult olen juba aastaid olnud hobusega metsatööde propageerija ja üks eestvedajatest Lahemaal. Kaitsealadel,

rasketehnikaga halvasti ligipääsetavates või märgades ja üldse tundliku elupaigatüübiga metsades on saemehe ja hobutööd võetud taas kasutusele paljude Euroopa riikides, kus see oli 80-ndateks aastateks täielikult välja surnud. Nt Rootsis on tänaseks seoses hobutöödega nii haljastuses kui metsanduses tekkinud juba ligi 1000 otsest täistöökohta. Ka Eestis on juba esimesed head näited olemas. https://sonumitooja.ee/seminar-kolgakulas-kas-metsatraktori-asemel-saaks-rahvuspargis-metsatoidteha-hobusega/


10) Vallavanemaks ma ei kandideeri.


11) Tiheasutusaladel on rohevõrgustiku planeerimise ja säilitamise tähtsus järjest kasvav. Osalesin MTÜ Elurikka Eesti kutsel tänavu Arvamusfestivali paneelis „Igaühe looduskaitse: tee elurikka elukeskkonna poole“ kus muuhulgas sellel teemal toimus meil väga sisukas arutelu.


12) Läbi tugevate kogukondade juhitud vallana, kus hoitakse tasakaalu elukeskkonna ja ettevõtluse või looduse ja inimtegevuse vahel. Kus meil olemasolevad loodusväärtused on kaitstud aga samas

säästliku turismimajanduse kaudu (eriti Lahemaa RP kontekstis) avatud ka külalistele ja seeläbi loodud kohalikele uusi võimalusi väikeettevõtluse arenguks.


13) Soovime anda kogukondadele oma asjade otsustamise tegeliku võimaluse. Usume, et kogukondi sisuliselt kaasates ja eelkõige noorte teadlikkust tõstes, on võimalik kõige paremini tagada haljasalade ja vallalooduse säilimine ja kasutamine – märksõnaks igaühe looduskaitse.



Kuusalu vallavolikogu kandidaat Urmas Kirtsi (Ühine Kodu):

Nii hooldus- kui lageraie, kui metsamajandamise meetodid, on täiesti aktsepteeritud, sõltuvalt metsa asukohast ja küpsusastmest.“


Vastan Teie küsimustele kui valimisliidu Ühine Kodu ridades volikogu liikmeks pürgiv kandidaat.


Olen seisukohal, et meie elukeskkond peab olema korrastatud ja esteetiliselt meeldiv.

Avalik ruum peab olema hoolitsetud ja seda mitte ainult alevikes, vaid ka külades. Teed ja teeservad peavad olema korrastatud, välisvalgustus põlema kogu pimeda aja, haljasalad niidetud, rannad ja metsad puhtad. Kõigil elamutel ja suvilatel peavad olema jäätmekäitluslepingud.

Enne puude langetamist tuleb hinnata nende olukorda. Lõplik otsus säilitamiseks või langetamiseks tehakse arboristi poolt. Puu langetamisel tuleks see asendada uue puuga võimaluse korral samas asukohas.


Kinnisavaraarenduseta ei ole võimalik valla elanike arvu kasv. Hetkel on vallas piisavalt maad, kuhu on võimalik luua nii uusi elamuid kui ka haljasalasid.


Metsade majandamisel tuleb lähtuda eelkõige asjatundjate arvamusele tuginevast raiemahust. Nii hooldus- kui lageraie, kui metsamajandamise meetodid, on täiesti aktsepteeritud, sõltuvalt metsa asukohast ja küpsusastmest. Metsa majandamisel tuleb kindlasti silmas pidada kõiki aspekte sh ka sotsiaalset poolt. Kuusalu vallavalitsuse poolt algatatud RMK ja Kolga kogukonna dialoog on heaks näiteks, kuidas on võimalik ühitada kogukonna ja metsaomaniku huvid ja saavutada kompromiss. Oluliselt keerulisem on selliseid kokkuleppeid saavutada kogukonna ja erametsaomanike vahel.


Kahjuks ei ole Harku valla praktikaga kursis, seetõttu ei oska seda ka eeskujuks võtta, ega ka teistele soovitada. Kindlasti on Kuusalu ja Harku valla keskkonnad üsna oluliselt erinevad. Kuusalu vallast ca 50% kuulub looduskaitse alla ja seal toimuv majandustegevus on piiratud või keelatud. Valla tiheasustusega aladel tuleb keskkonda oluliselt muuta võivad tegevused eelnevalt kooskõlastada kohaliku kogukonnaga.


Kuusalu vallal on koostamise lõppfaasis uus valla üldplaneering, mille käigus lepitakse kokku kogukonna nägemus nii perspektiivsetest elamu-, tootmis-, üldkasutatavatest- kui ka metsamaadest ja haljasaladest. Uus üldplaneering on kogukonna soovi väljenduseks valla tulevasest maakorraldusest.


Minu ambitsioon Kuusalu vallavolikogu liikmena on valimisliidu Ühine Kodu programmi (www.kuusalu.eu ) elluviimine.


Minu nägemus Kuusalu vallast tulevikus on väljendatud Kuusalu valla arengukavas: Kuusalu – aktiivse inimese mugav elupaik.



Kuusalu valla kandidaat Andres Reinvald (valimisliit Arenev Kuusalu vald):

Lageraieid ainsa metsa majandamise viisina ei saa kuidagi õigustada ning asjaoskamatut ning läbimõtlemata metsamajandamist ei saa aktsepteerida.“


Esiteks: meie valimisliidu motoks on osalusdemokraatia ning me kaitseme rahva huve. Teiseks tuleks igale puule, põõsale ning kooslusele läheneda eraldi. Võtame esiteks näiteks pargi, kus mängivad lapsed ja kus on ohtlik puu, mis on iga hetk kukkumas. Sellises olukorras peab kohe tegutsema! Ei pea tingimata silmas puu langetust - ehk piisab okste lõikusest. Teiseks tuleb silmas pidada, et ilmaelus on asjad seatud nii, et igal elusorganismil on oma eluiga, mis tahes-tahtmata ükskord lõppeb. Aga lõppeb elu vaid puul! Kui te märkate metsas surnud puud siis vaadake teda lähemalt - ta on uue elu algus! Kõik need seened, putukad, bioloogiline mitmekesisus. Sellist kooslust oleks patt lõhkuda! Seega peaks säilitama puutumata kooslusi! Et siis hoiaks parke rahvale - ilus rohelus ja korrastatus; ning jätaks midagi ka õigele "roheinimesele" - lagunemisprotsess ja uuestisünd. Kolmandaks. Vältimaks parkide unarusse jätmist, tuleks vallal kord aastas tellida PÄDEV arborist või dendroloog kes hindaks ja hooldaks valla omandis olevaid objekte. Ja kui meil (meie vallal) tõesti tuleks määrata mõni puu raidesse, siis tuleks seda selgitada rahvale ning vajadusel teha rahvaküsitlus.


Kui enamus inimesi näeb lageraiet metsa tapmisena, siis mina näen selles uut elu! RMK majandab metsa peaaegu jätkusuutlikult. Lihtsalt tekib uus kooslus ja eluring algab uuesti. Tõsi, see on tehis ja näiline kliimaks!


Lageraieid ainsa metsa majandamise viisina ei saa kuidagi õigustada ning asjaoskamatut ning läbimõtlemata metsamajandamist ei saa aktsepteerida. Mets kasvab aastakümneid, et saada raieküpseks, langetamine võtab vaid loetud päevad, sõltuvalt langi suurusest. Pärast lageraiet jääb pikaks ajaks loodusesse tühimik. Lageraie seab ohtu ökoloogilise mitmekesisuse ning mitmed taime ja loomaliigid. Näiteks võib tuua Leesi maantee ääres raiutud metsa. On lubamatu anda lageraieluba kaitsealuse taimeliigi, antud juhul ööviiuli kasvupaika. Kõik Eesti orhideeliigid on teatavasti looduskaitse all. Raied peavad toimuma asjatundliku järelvale all, arvestades nii metsamajanduslikke kui ka looduskaitselisi aspekte. Pärast raiet tuleks teostada ka järelkontroll. Vallas ringi sõites on näha, kuidas väära metsamajandamise tagajärjel seisavad köndistatud puud ja kasvab võsa. Ei saa märkimata jätta ka maanteeäärseid kraavipervi, kus on lõikuriga nülitud puid-põõsaid, jättes need pooles pikkuses kasvama. Tekib küsimus, mis on sellise teguviisi mõte? Arusaadav, et hooldada tuleb elektriliini aluseid ja metsa, kus on haigus sees.


Meie soov on, et raiete planeerimisel arvestatakse metsa heaolu ja majanduslikku kasu pikemas perspektiivis, eelistades võimaluse korral alati muid raietüüpe peale lageraie.


"Rohelise võrgustiku kontseptsiooni rakendamine planeeringutes, eriti aga rohelise võrgustiku parameetrite (looduslike alade pindalad, piirjoonte, sh ökotonide pikkused) järgimine annab hea aluse piirkonna ja ka riigi jätkusuutlikuks arenguks." Keppart, V. 2006 Keskkonnakaitse. See on küll laenatud fraas, kuid paremat on raske kirjutada!



Vormsi: vastamisaktiivsus 50% (1/2)

EMA esitas küsimused järgmistele Vormsi vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Toivo Hokkonen (KE) ja Arkadi Tammik (Valimisliit Terve Vormsi), kellest viimane ka vastas.



Küsimused Vormsi kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Vormsi valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kuidas suhtute ohtratesse lageraietesse, mis on mitmeid Vormsi inimesi tõsiselt ärritanud?

5) Mida liigse raiumise vältimiseks teha?

6) Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Vormsi vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada vormsilastele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsasid?

7) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

8) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

9) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Vormsi vallavanemana?

10) Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal kohal või pigem ebatähtsal kohal olevana?

11) Millisena tahaksite näha tuleviku-Vormsit?

12) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Vormsi haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Vormsi kandidaat Arkadi Tammik (Valimisliit Terve Vormsi):

Ma olen metsade majandamise, aga mitte lagastamise poolt.“


Vormsi kandidaat Arkadi Tammik vestles EMA koordinaatoriga telefoni teel. Just kohalikus metsanduses toimuv saigi selleks tõukejõuks, mis Tammiku volikokku kandideerimiseni viis. Valimisliidu juhtiva kandidaadi sõnul raiutakse Vormsil ilmsesti liiga palju ning ilma maastiku ruumilise planeerimiseta, rüüstates ära kogu sealse maastiku. Peale valimisi külastab EMA delegatsioon Vormsit ja Arkadi Tammikut, et koha peal sealsete probleemide ning võimalike lahendustega tutvuda.



Viljandi – vastamisaktiivsus 0% (0/3)

EMA esitas küsimused järgmistele Viljandi linnapeakandidaatidele: Madis Timpson (RE), Helmut Hallemaa (KE) ja Helmen Kütt (SDE), kelle hulgast ei vastanud mitte ükski.



Küsimused Viljandi linnapeakandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Viljandi haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

5) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Viljandi linnapeana?

6) Millisena tahaksite näha tuleviku-Viljandit?

7) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Viljandi haljasalade ja linnalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Viljandimaa: vastamisaktiivsus 16% (6/1)

EMA esitas küsimused järgmistele Viljandimaa vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Avo Grünberg (Valimisliit Vabad Vallakodanikud), Alar Karu (IRL), Sulev Kannimäe (RE), Medi Meikar (EKRE), Juhan Juhkamsoo (KE) ja Erich Palm (SDE), kellest vastas vaid IRL-i kandidaat.



Küsimused Viljandimaa kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Viljandimaa valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Viljandimaa vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada viljandimaalastele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsasid?

5) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

6) Milline on teie suhtumine Emajõe äärde planeeritavasse tselluloositehasesse, mille ühe võimaliku asukohana on välja käidud ka Viljandimaad – kas pooldate sellist tehast täielikult, osaliselt või olete selle vastu?

/) Milliseks hindate tehase võimalikku mõju meie metsaressursile ning Emajõele?

8) Kas olete teadvustanud ka tehasega kaasnevat reostuse- ja katastroofi ohtu?

9) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

10) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Viljandimaa vallavanemana?

11) Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal kohal või pigem ebatähtsal kohal olevana?

12) Millisena tahaksite näha tuleviku-Viljandimaad?

13) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Viljandimaa valla haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?


Viljandimaa vallavanema kandidaat Alar Karu (IRL):

Olen tselluloositehase rajamise vastu – arvan, et Eestimaa on liialt väike selliste suurte loodust ja keskkonda ohustavate projektide jaoks.“


1) Arvan, et avaliku ruumi haljastuspoliitika peab põhinema spetsialistide soovitustel ja eelnevalt koostatud haljastusprojektidel.


2) Kõik sõltub olukorrast. Kui vanad puud on istutatud liialt tihedalt ja majade lähedale, siis tuleb kindlasti mingil hetkel pidada nõu spetsialistidega. Suured ja vanad puud vajavad normaalseks eluks võradele ja samas ka juurtele kasvu ruumi – mida suurem ja vanem puu, seda rohkem ruumi ta oma ümber vajab.


3) Pooldan haljasalade ja kinnisvaraarenduste arendamisel tasakaalu ja pigem roheluse ning looduse rohkust, mitte vastupidi.


4) Kindlasti tuleks Viljandi valla üldplaneeringu tegemisel kaasata kõik osapooled.


5) Miks mitte, kui tegemist on uue kinnisvara arendusega. Tänased asulaplaneerimised on pigem juhuslikult kasvama läinud kõrghaljastuse ümberkujundamine.


6) Olen selle rajamise vastu.


7) Arvan, et Eestimaa on liialt väike selliste suurte loodust ja keskkonda ohustavate projektide jaoks.


8) Jah olen.


9) Toetan alati läbimõeldud metsanduspoliitikat.


10) Viljandimaa terviklik areng.


11) 12) 13) Pean väga oluliseks rohevõrgustike säilimist ja arendamist Viljandimaal. Samas ei ole see piirkond sarnane suurlinnadega, kus kõik on kadumas ja kõike rohelist peab kaitsma. Viljandimaal on alles palju ürgset ilu, mida tuleb lihtsalt hoida.






Põlvamaa: vastamisaktiivsus 16% (6/1)

EMA esitas küsimused järgmistele Põlvamaa vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Tarmo Tamm (KE), Sirje Tobreluts (SDE), Kuldar Leis (RE), Leander Konks (Valimisliit Põlva Areng), Igor Taro (Valimisliit Tuleviku Põlvamaa) ja Indrek Käo (EKRE), kellest vastas vaid EKRE kandidaat, kes saatis otseste vastuste asemel tutvumiseks EKRE põlvamaalastele suunatud valimisprogrammi.



Küsimused Põlvamaa kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Põlvamaa valla haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kuidas suhtute põlvamaalaste kriitikasse, kes leiavad, et ümbruskonna metsasid on liiga agaralt raiutud?

5) Kas liigse raiumise vältimiseks tuleks teie meelest midagi ette võtta – kui jah, siis mida täpselt?

Kuidas suhtute RMK poolt Taevaskojas, Himmaste tee ja Neitsikoopa tee vahelisele alale planeeritavasse 5 ha suurusesse lageraiekavasse?

6) Kuidas suhtute Puhkekeskuses töötavate kohalike inimeste muresse, et kuna see lageraie jääb otse nende puhkemaja kõrvale, siis soovitakse tegelikult maha võtta just see mets, mille tõttu kliendid sinna ülepea tulevad, võimaldades kohalikel oma ettevõtlusasutust pidada?

7) Kuidas te suhtute RMK kavasse, et kuigi puhkekeskusest käib aastas läbi 3000-4000 inimest, planeeritakse järgmise 30 aasta jooksul puhtaks võtta u 35 ha suurune ala otse Taevaskoja kaitseala kõrvalt, puhkekeskuse külje alt külaserval, ohustades ühtaegu nii sealset loodust kui kohalike ettevõtlusvõimalusi?

8) Kas sooviksite vallavanemana selle kava vastu midagi ette võtta?

Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Põlvamaa vallale maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada põlvamaalastele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsi?

9) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

10) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

11) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Põlvamaa vallavanemana?

12) Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal kohal või pigem ebatähtsal kohal olevana?

13) Millisena tahaksite näha tuleviku-Põlvamaad?

14) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Põlvamaa haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Tartumaa: vastamisaktiivsus 13% (8/1)

EMA esitas küsimused järgmistele Tartumaa vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Aivar Soop (Valimisliit Kohalik Elu), Riho Nõmmoja (Valimisliit Korruptsioonivaba Tartu Linn), Aigar Lepp (Valimisliit Ühtne vald), Taisto Markus (Valimisliit Eesti Ellujäämisliikumine), Aldo Reisberg (KE), Sirje Simmo (SDE) ja Katrin Aav (RE), kellest vastas vaid valimisliidu Eesti Ellujäämisliikumine kandidaat.



Küsimused Tartumaa kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Tartumaa haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kas kaalute võimalust tellida Harku valla eeskujul Tartumaa maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertidelt üldplaneering, mis sätestaks ka rohealade säilitamise ja kaitse vajaduse, et säilitada vormsilastele nende elu ja tervise seisukohalt olulisi ühiskondlikke ja ökoloogilisi funktsioone täitvaid metsi?

5) Kas tooksite sarnast asulaplaneerimist eeskujuks ka teistele Eesti valdadele?

6) Milline on teie suhtumine Emajõe äärde planeeritavasse tselluloositehasse – kas pooldate sellist tehast täielikult, osaliselt või olete selle vastu?

7) Milliseks hindate tehase võimalikku mõju meie metsaressursile ning Emajõele?

8) Kas olete teadvustanud ka tehasega kaasnevat reostuse- ja katastroofi ohtu?

9) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

10) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Tartumaa vallavanemana?

11) Kuidas te ülepea väärtustate rohevõrgustikku kui sellist – kas te näete seda valla elanike elus tähtsal või pigem ebatähtsal kohal olevana?

12) Millisena tahaksite näha tuleviku-Tartumaad?

13) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Tartumaa haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?


Tartumaa vallavanema kandidaat Taisto Markus (Eesti Ellujäämisliikumine):

Tselluloositehase rajamisega kaasneb ilmselgelt metsaressursi vähendav tendents ning kahjuks ei ole ükski inimloodud tootmine seejuures ainult positiivse mõjuga loodusele.“


1) Minu nägemuse kohaselt peaks haljastuspoliitika lähtuma eelkõige olemasolevast loodusest - selle säilitamisest või ühildamisest, et see võimalikult vähe kahjustatud saaks. Haljastuspoliitika lähtepunktiks ei tohiks olla ainult rahaline mõõde, et mis on kõige odavam, sest loodusressursil on oluliselt suurem väärtus ning vana hävitamist ei saa mitte kuidagi vääriliselt kompenseerida.


2) Ma pooldan vanade puude ja põõsaste säilitamist. See, mis juhtus Tallinnas Haaberstis hõberemmelgaga (emapuuga) oli äärmiselt kahetsusväärne. Sarnases situatsioonis Tartu vallas seisaksin olemasolevate puude ja põõsaste (haljastuse) püsimise eest.


3) Seisan olemasoleva looduse säilimise, haljasalade kaitse alla võtmise ja võimalusel samuti uute loomise eest. Kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstusalade rajamisel tuleks arvesse võtta olemasoleva keskkonna eripära ning põhjaliku analüüsi/planeerimise tulemusena, millesse kaasatakse eksperte leida optimaalseimad lahendused.


4) Jah, ma kaaluksin uue üldplaneeringu tellimisel Tartumaale (koostöös teiste maakonna omavalitsustega) maastiku planeerimise ja looduskaitse ekspertide kaasamist. Tartu valla kehtiv üldplaneering (Tartu Valla Üldplaneering 2008) on koostatud samade maastikuplaneerimise ja looduskaitse ekspertide poolt (OÜ Hendrikson & Ko), mis on koostatud Harku vallale.


5) Jah, kui seejuures on arvestatud võimalikult palju olemasoleva looduskeskkonnaga.


6) Mina olen täielikult tselluloositehase rajamise vastu.


7) Tehase rajamisega kaasneb ilmselgelt metsaressursi vähendav tendents ning kahjuks ei ole ükski inimloodud tootmine seejuures ainult positiivse mõjuga loodusele. Külastasin eelmisel nädalavahetusel (8.10) Valgesoo matkarada, kus oli ühes kohas kirjas - kui tahes palju poleks erinevaid parasiite, putukaid, loomi ja haigusi metsas, siis tegelikult ainuke reaalne parasiit on inimene. Ehk vaja on loodust kaitsta eelkõige inimese eest, kuna loodus seda ise teha ei saa.


8) Ei ole end kahjuks suutnud veel kurssi viia, aga ma usun, et reostusoht on reaalne ning reostusest tekkida võiv looduslik katastroof (mõju looduskeskkonnale) samuti. Siin tuleks lähtuda põhimõttest - üheksa korda mõõda ja ükskord lõika ning asjaolude selgumisel reaalselt lõpetada edasine tehase rajamine, kui ei ole täielikult välistatud reostuse ja katastroofi ohud.


9) Minu arvates peaksid inimesed elama loodusega kooskõlas, st inimtegevuse tagajärjel võimalikult vähe keskkonda reostama ja niisamuti ka metsa suhtuma kui olulisse osakesse tervikust. Maa ja metsaga majandamine vajab paremat planeerimist ning lõpp-eesmärk ei ole iga hinna eest rahalise kasumi tootmine, kuna tegelikult on looduse olemasolu ise kõige suurem kasu ja seepärast ei saa suhtuda meid ümbritsevasse keskkonda põhimõttega - pärast meid tulgu või veeuputus.


10) Vallaelanike tervis läbi tervisliku (mahe) toidu propageerimise vallaelanikele ning võimaldamise lasteasutustele. Lisaks sellele looduses viibimise võimaldamise läbi paremate liikumisvõimaluste (matkarajad, terviserajad jne).


11) Minu arvates on rohevõrgustiku olemasolu tähtis. Vaja on hoida olemasolevat ning arendada tulevast targasti planeerides.


12) Tuleviku-Tartumaal tahaksin näha rohkem inimese ja looduse harmoonilist koostoimimist, et loodust ei kahjustatakse pelgalt lühiajalise kasu saamise nimel.


13) Vald saab uue detailplaneeringuga suunata edasisi arenguid valla piires. Kuna eelmine üldplaneering on peagi 10 aastat vana, siis oleks viimane aeg uus siht seada lähitulevikuks.
Korraldaks vallaelanikele üritusi, mis juhiks tähelepanu looduse tähtsusele. Samuti viiks eraldi läbi veel loodushoiu nädala koolides/lasteaedades, et lapsed hakkaksid rohkem väärtustama loodust. Eelnevalt kirjeldatud ei ole lõplik, vaid kindlasti võiks teha veel teisi huvipakkuvaid üritusi ning kampaaniaid.


Kuna erialaselt ma ei ole keskkonnaspetsialist, siis keskkonnaalastes otsustes konsulteeriks EMA või selle-laadsete ühenduste ja asutustega leidmaks parimat lahendust arvestades loodust, sest kui inimesed ei kaitse loodust inimese enda eest, siis kahjuks inimeste eest ei saa loodus end ise kaitsta.



Räpina: vastamisaktiivsus 80%-i (3/4)

EMA esitas küsimused järgmistele Räpina vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Enel Liin (Valimisliit Ühtne vald), Kaido Palu (SDE), Teet Helm (RE) ja Tiit Kala (EKRE), kellest jättis vastamata vaid üks.



Küsimused Räpina valla kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Räpina haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kuidas suhtute nende kodanike kriitikasse, kes leiavad, et Räpina valla metsasid on liiga agaralt raiutud, kahjustades sellega nii piirkonnas elavate inimeste kui üldist keskkonna olukorda?

5) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

6) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Räpina vallavanemana? Millisena tahaksite näha tuleviku-Räpinat?

7) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Räpina haljasalade ja vallalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Räpina vallavanema kandidaat Enel Liin (Valimisliit Ühtne vald):

Ma ei saanud aru juba RMK suurreformist kümme aastat tagasi, kui kaotati piirkondlikud metskonnad – piiride hägustumisel kaob ka vastutus ja ülevaade.“


1) Tulevane Räpina vald on looduslikult väga mitmekesine ja erinevad looduskooslused on minu arvates hästi säilinud. Seetõttu ei pea ilmtingimata tegelema haljasalade rajamisega. Haljasalade rajamisele peab rõhku panema just uusasustuste tekkimisel, olgu selleks siis kas tööstus või elamurajoonid. Räpinal on suur ajalooline park ja palju puutumata loodust. Erinevates piirkondades on haljasaladele erinevad ootused. Arvestada tuleks kohalike ootuste ja vajadustega.


2) Mina pooldan arukat ja läbimõeldut tegevust igas valdkonnas. Vanade puude puhul eeldan nende mahavõtmise otsusele allkirja andes, et tehtud on põhjalikud uuringud ning puu päästmiseks pole tõesti enam midagi teha. Tuleb hinnata ka võimalikku potentsiaalset kahju ümbritsevale keskkonnale, eelkõige inimeludele. Nt mädanenud puu laste mänguväljaku ääres on kindlasti turvarisk. Selliste puude seire peaks olema korrapärane. Asendamine tuleb kõne alla siis, kui üks elu on otsa saanud.


3) Ei poolda kinnisvaraarenduste, eriti tööstusalade laienemist haljasalade arvelt. Ei taha kuidagi tekitada seda situatsiooni, mis oli meil nö Vene ajal, kus keset linnaruumi ja loodusväärtusi rajati tööstusalasid. Need näited on meil ju kõigil silme ees. Tööstusala on tööstusala ja haljasala on haljasala.


4) Mina loodan, et kriitika pole õigustatud. Ma ei tea konkreetse raielangi nö tagamaid. Kui metsa on raiutud vastavalt kavale ja metsateatise alusel, arvan, et on talitatud õigesti. Kui siin saab midagi ette heita, siis pigem riigi metsanduspoliitikale. Ma näen, et vähemalt RMK tegeleb aktiivselt metsa uuendamisega. Meie valla lapsed osalevad aktiivselt metsaistutustöödel. Etteheited on mul pigem erametsaomanikele selles osas, et metsa ei taastata minu arvates piisava intensiivsusega. Küll ei oska ma öelda, kas Räpina paistab võrreldes teiste piirkondadega silma eriliselt suure raieintensiivsusega või on tegemist üldise metsanduspoliitika tagajärgedega ja pilt on ühesugune igal pool.


5) Olen looduse inimene, minu vanaisa on töötanud metsandussüsteemis ja paljud tööd on mulle tuttavad ja mets on olnud minu teine kodu. Mulle läheb väga korda, millised on metsad ja looduskeskkond peale minu põlvkonda. Ma ei saanud aru ka RMK suurreformist kümme aastat tagasi (ja võtsin sellel teemal sõnagi), kui kaotati piirkondlikud metskonnad, piiride hägustumisel kaob ka vastutus ja ülevaade. Üldine suhtumine – looduses peab valitsema tasakaal.


6) Meie ühinemislepingu üks eesmärke on piirkonna turismipotentsiaali tõstmine ja seeläbi valla maine kujundamine. Meil on väga palju mida näidata, aga väga palju ka seda, mida hoida. Turistide toomine tähendab koordineeritud tegevust ja vastutust. Ambitsiooniks on saavutada erinevate huvigruppide vaheline koostöö.


7) Nagu juba eelpool olen kirjutanud, on meil looduslikult väga ilus vald ning arvan, et ka suhteliselt hästi hoitud. Suure reostuskoormusega tööstust meil minu arvates polegi. Võiksime niimoodi jätkata. Kasutada palju alternatiivenergiat või siis püüelda vähemalt selle poole, et energiavajadus oleks võimalikult palju kaetud energiaallikatega, mis kasutavad võimalikult vähe taastumatut ressurssi. Oma praeguses koduvallas Verioral oleme viinud kõik suuremad avalikud objektid maaküttelahendustele.



Räpina vallavanema kandidaat Kaido Palo (SDE):

Lageraied, mida viimastel aastatel küpsete metsade raiumiseks on teostatud, on muutnud meie metsade ilmet. Inimesed näevad seniste seene- ja marjakorjamise kohtade kadumist ja kriitika on sedapidi ka õigustatud.“


1) Räpina valla haljastuspoliitika on oma loomulikus arengus ja ühinemine toob kaasa selle ülevaatamise. Senise kolme valla üldplaneeringud vajavad ühitamist, teemaplaneeringute koostamine kokkuleppimist. Tunnetatav on vajadus Räpina linna teemaplaneeringu järele, et määratleda olulisemate asutuste (koolid, lasteaed) suunas jalg- ja jalgrattal liikumise koridorid. Loodame koostööle ka Eesti Arhitektide Liiduga kesklinna ja liikumissuundade planeerimisel.
Haljastustööde korraldamist jätkatakse vallale kuuluva AS Revekor kaudu. Külade osas, kus selleks on olemas tegus külaliikumine on ettepanek anda ka heakorra osa külaseltsi korraldada.


2) Alleede uuendamisel tuleb terviku saavutamiseks teostada võimalusel kogu puuderea asendamised. Räpina linnas on paljud pärnaalleed varasemalt teostatud "tulbastamistega" rikutud. Parkide ja haljasalade uuendamisel tuleb "lageraiet" vältida ja asendused teostada planeerituna pikema aja, näiteks 10 aasta peale.


3) Räpina vald asub metsade vahel, asulad ja linn on väikesed ja kõrghaljastatud. Räpina linnas on väärtuslikud pargid (mõisapark, Ausamba park, Raudmehe park jne), kuid on ka hoonestamata tühimikke. Pooldan asulate tihendamist hoonestamise kaudu ja olemasolevate parkide säilitamist. Kui ehitistele jäävad ette emotsionaalset pärandit kandvad puud, tuleb need võimalusel säilitada või asendada. Räpina kooli juurde on kavandatud koolispordi staadion ja pooldan selle väljaehitamist. Sellel alal on emotsionaalset pärandit kandvad vilistlaste istutatud puud, kuid need on otstarbekam asendada näiteks kooli kokkutulekul uute mälestuspuude või allee istutamisega mujale. Ausamba pargi uuendamisel tuli selliselt asendada (uuendada) üks leinakask ja ma loodan, et kõik osapooled jäid lõpplahendusega rahule.


4) Lageraied, mida viimastel aastatel küpsete metsade raiumiseks on teostatud, on muutnud meie metsade ilmet. Inimesed näevad seniste seene- ja marjakorjamise kohtade kadumist ja kriitika on sedapidi ka õigustatud.


5) Loodusvaradesse ja keskkonda tuleb suhtuda säästlikult. Asulate keskkonda arendada selliselt, et meil oleks soov liikuda jalgsi ja rattaga ning vähem kasutada autot.


6) Mõnus avalik ruum, head valla teenused.


7) Turvaline ja heas korras avalik ruum – haljasalad, teed ja tänavad, platsid ja väljakud, on kvaliteedimärgiks igale külale, asulale, linnale. See on ka iga inimese enda panuse vili. Reaalseteks sammudeks on üldplaneeringu uuendamine, arengukava uuendamisel jälgida ka avaliku ruumi arendamist. Oleme saanud ideekonkursi kogemuse oma Ausamba parki arendades ja oleme alustamas koostööd Eesti Arhitektide Liiduga Räpina kesklinna piirkonna arendamiseks.



Räpina valla kandidaat Tiit Kala (EKRE):

Viimastel aastatel on RMK Räpina vallas metsasid tugevalt raiunud ja see kahjustab üldist keskkonda.“


1) 2) Pean Räpinat ,,roheliseks linnaks''. Vanu puid tuleb säilitada niikaua, kui nad ei muutu inimestele ega hoonetele ohtlikuks. Väljalangenud puud tuleb asendada uutega.

3) Praegustes parkides tuleb viia läbi dendroloogiline inventuur. Kinnisvaraarenduseks on piisavalt maad, ei pea selleks haljasalasid kasutama.

4) Viimastel aastatel on RMK Räpina vallas metsasid tugevalt raiunud ja see kahjustab üldist keskkonda.

5) Keskkonnahoidu suhtun väga pooldavalt , metsade majandamine peab toimuma talvekuudel v.a. noorendike hooldusraided.

6) Vallavanema valime konkursiga. Kui on võimalik volikogu juhtida , siis peamine huvi on , et kolm ühinevat valda saaksid ühtlaselt ja võrdselt kokku sulanduda.


7) Räpina on korra olnud ,,metsapealinn'' ja samuti toimisid koolimetskonnad. Tuleb tõsta noorte huvi looduse vastu, sellega tagame kindla jätkusuutlikkuse.




Narva: vastamisaktiivsus 0% (6/0)

EMA esitas küsimused järgmistele Narva linnapeakandidaatidele: Katri Raik (Valimisliit Meie Narva), Mihhail Stalnuhhin (KE), Igor Sumarok (RE), Valentina Gurova (IRL), Stanislav Maksimov (Valimisliit Patriot) ja Jelena Valme, kelle hulgast ei vastanud mitte ükski.



Küsimused Narva linnapeakandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Narva haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Narva linnapeana? Millisena tahaksite näha tuleviku-Narvat?

5) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Narva haljasalade ja linnalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Tartu: vastamisaktiivsus 23%-i (7/3)

EMA esitas küsimused järgmistele Tartu linnapeakandidaatidele: Hannes Klaas (Valimisliit Tartu Eest), Jarno Laur (SDE), Urmas Klaas (RE), Aadu Must (KE), Viivi-Helbe Peljuhhovska (EÜVP), Indrek Särg (EKRE) ja Aivar Riisalu (IRL), kellest vastasid kolm kandidaati.



Küsimused Tartu linnapeakandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Tartu haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Kas pooldate pigem autoliikluse laiendamist või erinevate piirangute sisseseadmist, mis juhiksid autod linnasüdamest kaugemale?

5) Milline on teie suhtumine Emajõe äärde planeeritavasse tselluloositehasesse, mis muutub juhul, kui selle asukohaks saab mõni ülikoolilinna lähedastest valdadest, mis peagi Tartuga liidetakse, otseselt teie küsimuseks – kas pooldate sellist tehast täielikult, osaliselt või olete selle vastu?

6) Milliseks hindate tehase võimalikku mõju meie metsaressursile ning Emajõele?

7) Kas olete teadvustanud ka tehasega kaasnevat reostuse- ja katastroofi ohtu?

8) Milline on teie suhtumine parkide täis ehitamise küsimusse – kas poleks mõistlikum teha käest lastud parke korda ja avada need inimestele, kui ehitada nende peale hooneid, mis vähendavad otseselt linna haljastuse osakaalu ja seega ka keskkonna tervislikkust ja kvaliteeti?

9) Kas teil on plaanis pöörata senisest suuremat tähelepanu Tartu linnalooduse uurimisele ning linna rohevõrgustiku säilitamise ja hoidmise vajadusele?

10) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

11) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Tartu linnapeana?

12) Millisena tahaksite näha tuleviku-Tartut?

13) Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Tartu haljasalade ja linnalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Tartu linnapea kandidaat Hannes Klaas (Valimisliit Tartu Eest):

Need, kes ütlevad täna reservatsioonideta poolt või vastu, petavad tegelikult iseennast ja ka linna- ja maaelanikke.“


1) Toetame avatud ja valgustatud parke kesklinnas, kuid ühtlasi tuleks pargid üle vaadata ja muuta need atraktiivseks paigaks tartlastele ja külalistele. Ühtlasi tuleks muuta jõeäärsed alad elujõuliseks, et need meelitaks linlasi ja noori oma vaba aega veetma. Seal peaks olema läbimõeldud haljastus koos uute rajatistega, mis täiendavad teineteist.


2) Vanad puud, mis ei ole enam elujõulised, tuleb asendada uutega.


3) Toetame läbimõeldud lahendusi, mis linnakeskkonnale kasu toovad. Kui tegemist on sõjaeelse hoonestatuse järgmisega, mis toetab kõrgetasemelist arhitektuuri, siis tuleks seda kaaluda. Kindlasti ei toeta rohealade kaotamist kesklinnast.


4) Täna peaks Tartus muutma liikumismõtlemist ja tegutsemist nii, et jalgrattaga linnas liiklemine tõuseks viimaselt kohalt esimeseks. Ettepoole autodest ja isegi ühistranspordist. Ettepoole trammiunelemisest kindlasti.


5) Need, kes ütlevad täna reservatsioonideta poolt või vastu, petavad tegelikult iseennast ja ka linna- ja maaelanikke. Nii suure tehase, nii suure keskkonnamõjuga tehase poolt või vastu olemine vajab väga selgeid ja mitmekülgseid uuringuid, mis oleksid eelkõige ausad. Alles pärast ausaid uuringuid, mille tegemise poolt me oleme, saame öelda oma poolt või vastu. Ilmselgelt kui on valida kas Tartu on tööstuslinn või turismi- ja teaduslinn, siis me valime viimase.

6) Seda hindavad eksperdid, kes on selles küsimuses pädevamad kui meie.

7) Oht on kindlasti nii suure ehitise puhul olemas. Seetõttu ongi vaja eelistada kaasaegseid tehnoloogiaid ja teha eelnevalt kõik vajalikud uuringud, et neid ohte vältida.


8) Tartu kesklinna pargid ei ole üksteise koopiad, et kõigile saaks läheneda ühtemoodi. Mõnda ei pea üldse puutuma, mõnda peab palju paremini hooldama, mõnda saab muuta palju linnapargilikumaks. Mis on linnapargi mõte? Et me ka läheme parki, mitte ei lähe vaid pargist läbi. Mõned kesklinna pargid on täna kahjuks vaid läbikäigu haljasalad, nendele tuleks lisaks leida seal olemise mõte ja tõmme. Eelkõige Ülejõe ja Uueturu tänava haljasalale. Parkide täis ehitamise plaani meil ei ole.


9) Jah, nagu kirjeldasime eelmises punktis, vajaks tänane linnaloodus selgemat visiooni ning läbimõeldumaid lahendusi.


10) Pooldame mõtteviisi, et iga maha lõigatud puu võiks ideaalis asendada uuega.


11) Selleks, et Tartus oleks võimalik ka tulevikus remontida koolimaju ning lasteaedu, rajada uusi jalgrattateid ning parandada sildu, maksta sotsiaaltoetusi ning edendada Emajõe kaldaäärset elu, on vaja tekitada rohkem tulu linnaeelarvesse. Meie ideede nurgakivi on multihall Arena ja perekeskus, kuid see ei ole kindlasti ainult üks maja. See on nurgakivi, mis on aluseks väikese Tartu globaalseks linnaks kasvamisel. Arena multihalli ja perekeskuse tulek Tartusse mõjutab paljusid olulisi eluvaldkondi: ettevõtlust, transpordiühendusi, turismi, haridust, linna turundamist, linnaosade arengut, kultuuri ja sporti, rahvusvahelisi suhteid, tartlaste elukvaliteeti.


12) Tuleviku Tartu on innovatiivne, ideedest pulbitsev tark tõmbekeskus, kus toimuvad rahvusvahelised üritused ja IT- ning teaduslinna väärilised suurkonverentsid. Tuleviku-Tartu on atraktiivne linn nii elanikule kui ka külastajale, kus alati midagi toimub. Tartut peab arendama tulevikkuvaatavalt, et noored siit ei lahkuks ja Tartu oleks neil esimene valik, kuhu elama ja töötama jääda. Tulevikkuvaatavad linnaosad tähendavad ka energiasäästlikke lahendusi ja moodsaid tehnoloogiaid, mis hoiavad loodust ja keskkonda.


13) Selleks, et parkidesse oleks võimalik teha investeeringuid ja need oleksid omaette Tartu linna tõmbenumbrid, kus linlased tahaksid peredega aega veeta ja mida turistid külastavad, on vaja linnaeelarvesse lisatulu. Meie platvorm pakub täna ainsana välja võimaluse selle lisatulu tekkeks majanduse elavdamise kaudu tänu pidevale turistivoole ja suurüritustele Tartus.



Tartu linnapea kandidaat Jarno Laur (SDE):

Jagan keskkonnaorganisatsioonide muret ning soovin, et puidurafineerimistehase keskkonnamõjude hindamisele esitatavad kvaliteedinõuded oleksid adekvaatsed.“


1) Kõiki parke tuleb arendada igale eale ja erinevatele huvidele sobivateks mitmekülgseteks ajaveetmiskohtadeks: kohtumispaigad, liikumisalad, kohad omaetteolemiseks, helimaastikud, vaiksed kohad, üllatavad ruumid jne. Katsetada tuleb vähem hooldust nõudvate ja linnaloodust rikastavate taimedega.


Tartu säilitab kindlasti oma Emajõe-äärse rohekoridori ja pargirikkuse, ent pargid võiksid olla põnevamad ka taimestiku poolest. Emajõe kallasrajad on peamine Tartut ühendav rohekoridor, mistõttu tuleb tagada kallasradade jätkuvus ja pidevus ning parandada pääsu sinna. Säilitame kesklinna tihedalt hoonestatud osade vahel sidusa rohevõrgustiku.


2) Ajaloolise linnaruumi uuesti hoonestamisel soovivad sotsiaaldemokraadid luua samas mahus juurde uusi, bioloogiliselt mitmekesiseid rohealasid ja parke. Hoiame nii linna rohelise bilansi tasakaalus: iga maha võetud puu asemele istutatakse uus. Kindlasti on vaja katsetada haljasaladel vähem hooldust nõudvaid ja linnaloodust rikastavaid rohelahendusi


3) Tahan, et pargid muutuksid rohealadest (või isegi rohekõrbedest) päris parkideks. Selleks tuleb tuua elu seni vähekasutatud parkidesse. Täna on lõpusirgel Uueturu pargi arhitektuurivõistlus, sarnaseid konkursse parimate (maastiku)arhitektuursete lahenduste saamiseks kavatseme korraldada ka teiste parkide puhul. Sotsiaaldemokraatidel on ka eesmärk kujundada Anne kanali ja Emajõe vaheline ala uueks suurpargiks.


4) Tihe, aktiivne ja rohkete teenustega südalinn ongi rohelisem linn: väheneb autoga äärelinna liikumine, kasvab jalakäijatena kesklinnas aega veetvate inimeste hulk. Kõnni- ja jalgrattateede rajamine ning ühistranspordi arendamine on määrava tähtsusega rohelise Tartu suunas liikumisel.

Autostumise ohjeldamiseks tuleb Tartu ühistransport muuta selliseks, mis oleks autoga liiklejale arvestatavaks alternatiiviks. Selleks peab liinivõrk muutuma kiiremaks ja põhisuundadel intervall väiksemaks. Jalgsi käimine, rattaga ja ühistranspordiga sõitmine on Tartu-suuruses linnas kõige loomulikumad ja säästlikumad liikumisviisid.


Soovin kujundada tänavaruumi ümber nii, et jalakäijad ja ratturid saavad liigelda teineteist segamata, nende liikumine oleks loogiline ning ruumis orienteerumine loomulikult tajutav. See tähendab eraldi rattaradade loomist võimalikult paljudele tänavatele.


5) Tehase rajamise suhtes selgelt pooldava või tõrjuva seisukoha võtmiseks peab sellest plaanist rohkem teadma. Hetkel ei ole mõjude hindamisega isegi veel alustatud, seetõttu on küsimusele võimatu objektiivselt vastata. Ent niivõrd kaaluka otsuse puhul peame lähtuma ettevaatuse põhimõttest: raskesti tagasipööratavate otsuste puhul tuleb 9 korda mõõta. Prioriteet peab olema loodus ja eeskätt Emajõe vee kvaliteet. Seetõttu vajame kindlat teadmist ja keskkonnamõjude hindamist, millelt eeldan kõrget kvaliteeti ja läbipaistvust. Jagan keskkonnaorganisatsioonide muret ning soovin, et keskkonnamõjude hindamisele esitatavad kvaliteedinõuded oleksid adekvaatsed.


6) Selleks on planeeringuprotsessis kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ilma adekvaatsete andmete ja erihariduseta ei ole taolise hinnangu andmine võimalik. Poliitikute ülesanne on tagada, et KSH protsess oleks objektiivne ning käsitleks kõiki mõjusid, mitte ise hinnanguid anda.


7) Olen, ent nendegi küsimustega tuleb tegeleda mõjude hindamise protsessis.


8) Linna üldplaneeringu menetlemisel on saavutatud mõistlik kompromiss, mis toob linna keskusesse mõistlikku tihedust – uusi elu- ja töökohti ning teenuseid . Teisalt kasvatab üldplaneering ka parkide ja rohelise summaarset osakaalu.


9) Tartu linnaloodus on üks enam uuritud kooslusi üldse. Ilmselt jätkavad nii Tartu Ülikool kui Maaülikool oma tegevust ja jätkuvalt kasutavad Tartut nö eluslaborina. See tagab jätkuvalt hea uurimuste taseme ning lubab linnal kasutada oma planeerimistegevuses parimat teadmist.


10) Positiivne.


11) Tartu linna jätkusuutlik areng.


12) Soovin, et Tartus valitseks akadeemilisele linnale omane kultuuriline avatus ja tolerantsus. Et linn areneks ja pakuks elanikele piisavalt eneseteostuse ning tasuva töö võimalusi. Soovin Tartust kujundada digitaalse majanduse eestvedaja, kes kasutab kõiki siin olevaid potentsiaale nutikalt ära.


13) Toetan linnaaianduse arengut kõigis linnaosades. Soovin kujundada Anne kanali ja Emajõe vahele mitmekülgset tegevust võimaldava Emajõe suurpargi. Muuta olemasolevad pargid mitmekesisemaks nii loodusliku kooslusena, kui inimeste tegevuspaigana. Tartu uus üldplaneering loob eeldused, et kõik linna haljastud poleks ühetaolised – meil on linnametsad, pargid, poollooduslikud kooslused, alleed, linnaaiad ja aedlinnad. Kõik nad vajavad eraldi käsitlust, hooldust ja arengut. See on linna ja kodanike ühine ülesanne.



Tartu linnapea kandidaat Urmas Klaas (Reformierakond):

Tartlaste jaoks on kõige tähtsam meie puhas elukeskkond, selle hulka kuulub ka Emajõe puhtus ning tema hea looduslik tervis.“


1) Pargid ning rohealad koos oma liigirohke taimestikuga rikastavad linna elukeskkonda, muudavad linna kauniks ning annavad palju juurde elukvaliteedile. Linna haljastus peab olema rajatud selliselt, et ta pakuks erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Parkide puhul on oluline ka turvalisus. Linnas peab valitsema tasakaal hoonestu ja rohealade vahel.

2) Pooldan iga konkreetse juhtumi puhul eraldi kaalumist, mis oleks parim lahendus. Tähtsad on turvalisus, funktsionaalsus, esteetiline väljanägemine, aga ka liigirohkus. Lisaks on vanadel puudel ja alleedel sageli sümboolne väärtus ja tähendus. Seda kõike tuleb arvesse võtta.

3) Linnakeskkonda peavad mahtuma nii haljasalad kui parklad, teed, hooned. Linn on tervik. Head lahendused hõlmavad endas mõlemat.

4) Tartusuguses kompaktses linnas võiks olla täiesti võimalik, et kesklinn, eeskätt vanalinna osa, on suures osas autovaba tsoon ning inimesed liiguvad jala, rataste ja ühistranspordiga. Seetõttu oleme viimastel aastatel arendanud jõuliselt kergliiklemise võimalusi ning meie rõõmuks on need elanike poolt väga kiirelt kasutusele võetud.

5) Tartlaste jaoks on kõige tähtsam meie puhas elukeskkond, selle hulka kuulub ka Emajõe puhtus ning tema hea looduslik tervis. Kõik otsused peavad lähtuma sellest printsiibist. Kui plaanitav tehas peaks kujutama ohtu kas Emajõele või looduskeskkonnale üdisemalt, siis olen muidugi selle rajamise vastu.

6) Ootame ära sõltumatu ekspertarvamuse. Ainult emotsioonide najal hinnangute andmine ei ole õige.

7) Teadvustan nii inimeste hirme kui ka kõiki teoreetilisi või potentsiaalseid ohte, mis selle projektiga võivad kaasneda.

8) Tartu parke ei plaanita täis ehitada. Tartu oli, on ja jääb roheliseks linnaks. Südalinna kultuurikeskuse ehitamine ei kaota ära sealselt parki. Vastupidi, kultuurikeskus koos pargialaga kujundatakse ühtseks tervikuks, kus on igal aastaajal tegevusi nii noortele kui eakatele. Sellest saab Tartu kõige kultuursem park.

9) Näen siinkohal head võimalust koostööks Tartu ülikoolidega. Kõik asjalikud ettepanekud ja uurimistööd on teretulnud.

10) Üldine suhtumine keskkonnahoidu lähtub lugupidamisest looduse vastu ja printsiibist, et inimene on osa loodusest ja mitte looduse kroon.

11) Linnapea ei saa vaadata linnale kitsalt ning valida vaid ühte huviobjekti. Oluline on Tartu areng ning elukeskkond tervikuna. Arendada tuleb kõiki valdkondi.

Suurimateks väljakutseteks on Tartu transpordiühenduste arendamine, et Tartu oleks maailmaga mugavalt ühendatud. See on oluline nii ettevõtluse, kultuuri- kui teadusmaailma jaoks. Samuti Tartu teede ning tänavate olukord ning liikluses turvalisuse tõstmine. Loodame, et meie senised ja tulevased jõupingutused kergliikluse arendamisel kannavad vilja ning tartlaste liikumisharjumused muutuvad järjest tervislikumaks. Jala, rattaga või ühistranspordiga liigeldes on ka meie linnaruum puhtam ja ilusam.

12) Tuleviku-Tartut soovin näha areneva, avatud, mitmekülgseid valikuid pakkuva ning rikka vaimueluga linnana, kus on Põhjala parim elukeskkond. Hea elukeskkonna lahutamatuks osaks on kindlasti ka rohelus ja loodus.

13) Tartu läheb 2019. aastal üle gaasibussidele, soodustab rattaga ja jalgsi liikumist, loob ülelinnalise rendirataste süsteemi - need sammud mõjutavad positiivselt meie keskkonda. Emajõe ja Anne kanali olukorda peab parandama nii, et suunata inimesi kasutama (ja rajama selleks juurde) uusi ujumis- ja puhkekohti, korrastama olemasolevaid - see vähendab reostussurvet just Anne kanalis. Hoolsat ja intelligentset aedniku ning maastikuarhitekti kätt peaks linnas senisest enam tundma olema.

Valgamaa: vastamisaktiivsus 40%

EMA esitas küsimused järgmistele Valgamaa vallavanema või vallavolikogu peamistele esimehe/liikme kandidaatidele: Üllar Kruustik (Valimisliit Valga Eluolu), Allain Karuse (KE), Margus Lepik (RE), Rein Randver (SDE) ja Uno Kaskpeit (EKRE), kelle hulgast vastasid Keskerakonna ja Reformierakonna kandidaadid.



Küsimused Valgamaa kandidaatidele:

1) Milline on teie nägemus Valgamaa haljastuspoliitika osas?

2) Kas pooldate pigem vanade puude ja põõsaste asendamist uutega või olemasolevate säilitamist?

3) Kas pooldate pigem haljasalade vähendamist kinnisvaraarenduste, teede, parklate ja tööstuse arendamise näol või pigem olemasoleva looduse säilitamist, olemasolevate haljasalade kaitse alla võtmist ning uute loomist?

4) Milline on teie üldine suhtumine keskkonnahoiu ja metsanduspoliitika küsimustesse?

5) Milline on teie peamine huviobjekt ja ambitsioon Valgamaa vallavanemana?

6) Millisena tahaksite näha tuleviku-Valgamaad? Milliseid reaalseid muutusi sooviksite läbi viia, et muuta Valgamaa haljasalade ja linnalooduse olukorda paremaks ning jätkusuutlikumaks?



Valgamaa vallavanema kandidaat Allain Karuse (Keskerakond):

Tuleviku Valgamaa võiks jätkuvalt olla loodussõbralik ja roheline, et inimesed tuleks Valgamaale just loodust nautima.“


1) Linn ja külakeskused peavad säilima rohelisena.


2) Kui olemasolevad on terved siis neid tuleb säilitada. Vanad ja ohtlikud puud tuleb maha võtta. Kindlasti tuleb ka uusi puid ja põõsaid istutada.


3) Minu arvates Valgas ja Valga lähiümbruses maapuudust ei ole. Kinnisvara arendatakse Valgas pigem vanu hooneid renoveerides kui uusi ehitades. Valgas pole juba ammu ühtegi kraanat, seega kinnisvaraarendus meil haljasalasid ja parke ei vähenda.


4) Keskkonda tuleb hoida. Metsa tuleb raiuda mõistuse piires.


5) Vallavanemana tahan, et inimesed teeks oma tööd südamega ja kohusetundlikult.


6) Tuleviku Valgamaa võiks jätkuvalt olla loodussõbralik ja roheline, et inimesed tuleks Valgamaale just loodust nautima. Linnahoolduses on minu soov, et vallakodanikud saaks kord aastas tasuta lehti ära anda, samuti võiks kord aastas tasuta olmeelektroonika kokku koguda.




Valgamaa vallavanema kandidaat Margus Lepik (Reformierakond):

Olen ise suur looduse ja metsasõber ning pooldan alati haljasalade rajamist lammutatavate hoonete asemel, tervete puude säilitamist, ehk üldisemalt võttes – säästlikku metsapoliitikat.“


Nii maakonna kui ka tulevase Valga valla juhtimine on meeskonnatöö ja konkreetse tegevuskava kujundame koos vastava valdkonna spetsialistidega. Mul on heameel, et Reformierakonna nimekirjas kandideerivad pikaajalise kogemusega linnamajanduse ja metsanduse asjatundjad nagu Enno Kase, Risto Sepp ja Atso Adson. Usaldan neid ja tean, et koostöös leiame parima lahendi. Olen alati kuulanud ka kodanikeühenduste arvamust, seega ootan ka EMA seisukohti Valgamaast. Minu peamine ambitsioon vallavanemana ongi tagada linna ja maa tegus ning jätkusuutlik kooseksisteerimine. Selleks on vaja pädevat meeskonda ja selle suudame pakkuda.


Kõigi Valgamaa valdadel on olemas kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad ning nendes vastavad tegevused haljastuse ja metsanduse vallas kavandatud. Nende baasil hakkab Valga vald kokku panema uut üldplaneeringut ja arengukava ning metsandus saab seal kajastatud. Samuti peame lähtuma kehtivast Eesti metsapoliitikast. Olen ise suur looduse ja metsasõber ning pooldan alati haljasalade rajamist lammutatavate hoonete asemel, tervete puude säilitamist, ehk üldisemalt võttes – säästlikku metsapoliitikat.



​ TOETA
EESTI METSA ABIKS MTÜ
EE667700771002643778